OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,38%5 995,54
DOW 300,59%43 988,99
Nasdaq 0,09%19 286,78
FTSE 100−0,84%8 072,39
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,61

OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,38%5 995,54
DOW 300,59%43 988,99
Nasdaq 0,09%19 286,78
FTSE 100−0,84%8 072,39
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,61

05.03.08, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rämpsvõlakirjade saabumine

Kersti Saar

"Minu hinnangul on mitteinstitutsionaalsete kodumaiste investorite huvi nii madala kui ka kõrge tootlusega võlakirjade vastu tagasihoidlik, nendesse võlakirjadesse investeerib olulisel määral vaid loetud arv institutsionaalseid investoreid," rääkis Hansa Private Debti fondijuht Peeter Piho investori huvist võlakirjade vastu.

Rämpsvõlakiri on madala krediidireitinguga ja keskmiselt kõrgema tootlusega (10%) võlakiri, millel on kõrge riskitase. Võlakirja väljaandja on kohustatud maksma laenu kokkulepitud tähtajaks laenuandjale tagasi ning tasuma intressi.

Suurima rämpsvõlakirjade riski moodustab maksevõimetuse risk, kuna eminent võib sattuda finantsraskustesse ega saa siis võlaomanikule õigeaegselt lubatud intresse maksta.

Parim võrdlusindeks võlakirjadele on jooksva tootluse indeks. Võlakirja reiting määrab võlakirja kvaliteedi, ettevõtte usaldusväärsuse ja finantsseisu. Standard&Poori (S&P) ja Moody's Investor Service'i võlakirjareitingud on rahvusvahelised standardid võlakirja kvaliteedi määramiseks.

Hansa Investeerimisfondi juhi Robert Kiti sõnul kasutatakse ka Eestis Moody' skaalaga analoogset reitingut. "Rämpsvõlakirjaks hinnatakse Moody' skaalal neid võlakirju, mis jäävad alla investeerimisjärgu (piir jookseb Baa3 ja Ba1 vahel). Lihtsustatult: kui Bsid on alla kolme, siis on tegemist rämpsvõlakirjaga. See termin on iseenesest natuke emotsionaalne ja pole sageli põhjendatud. Näiteks klassifitseeruvad rämpsvõlakirjadeks ka Türgi, Ukraina ja Brasiilia riigivõlakirjad," selgitas Kitt.

Eestis pakub keskmiselt kõrgema (10,93% tähtajani) tootlusega ja B1 reitinguga võlakirjadesse investeerimist Hansa Private Debt Võlakirjafond.

SEB Ühispanga võlakirjaturgude osakonna juhataja Ülar Kiisla sõnul SEB kõrge tootlusega võlakirju praegu ei paku.

Private Debti fondi eesmärk on saavutada Euroopa võlakirjaturgudest kõrgem tootlus, investeerides eeskätt Baltimaadesse.

Samas ei garanteeri fondivalitseja investoritele fondi tehtud investeeringute tulusust.

Enne fondi investeerimist peaks investor arvestama investeerimisega kaasnevate riskidega, mis võivad mõjutada fondi tootlust. Fondi puhasväärtus võib ajas ka kõikuda ning fond võib teenida nii kahjumit kui ka kasumit.

Investeerimist Hansa Private Debt Võlakirjafondi võib alustada 1000 euroga.

"Oma investoritele oleme soovitanud kaheaastast investeerimisperioodi. Soovitus tuleneb sellest, et ka fondi investeeringud on keskmiselt umbes selliseks ajaperioodiks ning positsioonide likvideerimine (ehk võlakirjade müük) võib kahjustada teiste investorite huve," selgitas Kitt.

Investeerimine võlakirjadesse ja võlakirjafondidesse on parimal juhul vaid osa investeerimisportfellist.

"Fondi tüüpklient peaks olema selline inimene, kellel on olemas teatud arusaam kohalikust majandusest ning sellest tulenevalt ka siinsetest riskidest. Kindlasti ei arva me, et Hansa Private Debt Võlakirjafond peaks olema ainus investeering portfellis, vaid pigem on tegemist ühe osaga investeerimisportfellist," ütles Kitt.

"Kuigi lõime fondi vähem kui aasta tagasi, on fondi populaarsus osutunud küllalt suureks: tänaseks on maht kasvanud umbes 675 miljoni kroonini, mis on võrreldav Eesti väiksemate pankade laenuportfellide suurusega," märkis Kitt.

Hansa Private Debti fondijuhi Peeter Piho sõnul on fondi portfellis praegu 47 võlainstrumenti, emitentideks on eri sektorites tegutsevad Baltimaade ettevõtted.

"Võlakirjadesse investeerimine võimaldab saada arvestatavat, praegustes turutingimustes kahekohalist tootlust ilma omakapitali riski võtmata," ütles Piho.

"Meie ostetavad võlakirjad on tagatud, samuti analüüsime iga emitenti ja emissiooni eraldi, nõuame regulaarset raporteerimist ning jälgime emissioonijärgselt kovenantide täitmist," lisas Piho.

LHV maakleritegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul on võlakirjadesse investeerimine rohkem suurinvestorile.

"Suurinvestor saaks võlakirju oma portfelli kaasates portfelli riske tuntavalt maandada, ilma et portfelli tootlus oluliselt halveneks," kommenteeris Vallikivi.

"Ei usu, et Eestis võlakirjainvesteeringud väga populaarseks saavad, küll aga võiks tulevikus populaarsust koguda võlakirjafondidesse investeerimine, kus võlakirju analüüsib ja otsuseid teeb fondijuht," lisas ta.

Kersti Saar

Seotud lood

Sisuturundus

06.11.24, 13:18

Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?

Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.