10 juhist, kuidas mitte liiklusõnnetusse sattuda

Maailma terviseorganisatsiooni andmetel juhtub tervelt kolmveerand kõigist liiklusõnnetustest juhi eksimuse tõttu. „Vaatamata teeoludele on juht ainus, keda auto üle kontrolli kaotamises süüdistada saab,” ütles 25-aastase ohutu liiklemise õpetamise staažiga Mike McGovern Popular Mechanicsile. Järgnevad tema kümme nõuannet autojuhtidele ohutumaks liiklemiseks.

Hoia pikivahet

Sind ja eessõitvat autot peab lahutama minimaalselt kaks sekundit. Parem isegi kolm, sest üks lisasekund võib olla just see, mida on vaja õnnetuse vältimiseks vajaliku manöövri sooritamiseks. Samuti tuleb vältida sõitmist kaasliikleja auto tagumise ratta kõrval, sest siis on su autot raske märgata ning ootamatu reavahetus võib põhjustada õnnetuse. Samuti ära lase kellelgi tihedalt enda sabas sõita – vaheta rida või aeglusta ning lase närviline autojuht mööda.

Ole teadlik ümbruses toimuvast

Paljud autojuhid näevad potentsiaalseid ohuallikaid vaid 5–8 sekundit ette. See on nii peamiselt seetõttu, et pilk keskendatakse vaadet varjavale eessõitvale autole. Tegelikult oleks vaja 15–20 sekundit, et piisavalt varakult märgata teetöid, ohtlikke liiklejaid, kõrvalteelt lähenevaid sõidukeid ja teed ületavaid jalakäijaid.

Väldi segavaid tegureid

Suure osa õnnetuste ajal tegeles juht peale autojuhtimise veel millegi muuga. Olgu selleks siis söömine, mobiiltelefoniga rääkimine või laste korralekutsumine. Keskendu vaid oma tööle – autojuhtimisele.

Teavita alati teisi liiklejaid oma kavatsustest

Manöövrit sooritades kasuta alati suunatulesid. Kui sinu taga sõitev autojuht on sulle liiga lähedal, siis anna sellest tulede või signaaliga märku. Ära kunagi eelda, et teised autojuhid on su kavatsustest niigi teadlikud.

Aeglusta vihma- või lumesaju korral

Teed on kõige libedamad vahetult pärast saju algust. Miks nii? Asi on selles, et kuivale teele koguneb õli- ja tolmukiht, mis saju korral tõuseb õhukese veekihi pinnale ning muudab tee libedaks. Tee õlist puhtaks pesemiseks peab sadu kestma umbes pool tundi. Ka liiga tugev sadu võib olla probleemiks. Kui rehvid on kulunud või madala mustriga, ei suuda nad suure kiiruse juures vett ratta alt ära juhtida. Ratas kaotab kontakti teepinnaga ning tekib vesiliug. Seetõttu on mõistlik tugeva vihmasaju korral kiirust vähendada.

Õpi külglibisemisest väljumist

Auto satub külglibisemisse siis, kui kiirus on läbitava kurvi ja teekatte kohta liiga suur. Eriti ohtlikud on lumi, jää ja lahtine kruus. Sellise teekatte korral võib külglibisemine tekkida ka näiliselt täiesti süütu iseloomuga kurvis. Külglibisemist on kahte tüüpi – libisevad kas esimesed või tagumised rattad. Esimeste rataste üle kaotatakse kontroll liiga järsu manöövri tõttu. Sellisel juhul pole roolist kasu. Võta jalg gaasipedaalilt, peagi haarduvad rattad taas teega ning sa saad auto juhtida sinna, kuhu vaja. Tagumiste rataste libisemise korral tuleb rool keerata libisemisele vastu, nii kui auto reageerib, siis kiiresti vastassuunda, et vältida teisele poole libisemist.

10 juhist, kuidas mitte liiklusõnnetusse sattuda. II osa