Igal aastal sureb Euroopa teedel toimunud
autoõnnetustes 40 000 inimest. Enim sureb laupkokkupõrgetes – üle 6000 inimese.
Nüüd on aga uut lootust, et uued tehnoloogilised lahendused aitavad seda numbrit
oluliselt väiksemaks muuta.
Probleemi lahendamiseks on loodud 55 miljoni eurose eelarvega uurimisprogramm nimega PReVENT. Suuremahulise projekti arendamisega tegeleb 54 partnerit, kirjutas Physorg.
Loodud on palju projekte, mille ülesandeks on konkreetse ohuallika mõju vähendamine või juhi abistamine teatud toimingute sooritamisel. Näitels SAFELANE tegeleb reavahetuse ohutumaks muutmisega, INTERSAFE aga ristmike ületamisel tekkivate ohtudega. COMPOSE aga aitab autot ohuolukorras pidurdada enne, kui juht ohule reageerida jõuab.
MAPS ADAS kasutab satelliitnavigatsiooni, et teavitada autojuhti eesseisvate ohuallikate eest. Suurem osa hetkel arendusfaasis olevaid projekte peaks reaalsesse kasutusse jõudma kahe kuni kolme aasta jooksul.
WILLWARNi ülesandeks on samuti juhi hoiatamine, kuid infot kogutakse vastassuunas sõitvailt autodelt. Ohuks, mille kohta infot vahetatakse, võib olla näiteks kiilasjää. Seni abivahendeid katsetanud inimestele on kõige rohkem meeldinud just see süsteem.
SASPENCE hindab auto kaugust eessõitvast autost ning annab teada, kas vahemaa võimaldab hetkekiiruse juures ohutut pidurdamist.
Osad väljapakutud ohutust tõstvaist abivahendeist võivad olla ülepingutatud ja mittevajalikud, kuid 2001. aastal seadis Euroopa Liit eesmärgiks vähendada liiklusohvrite arvu aastaks 2010. tervelt poole võrra. See on väga raskesti saavutatav eesmärk, mille täitmiseks senistest jõupingutustest ilmselt ei piisa, kuid iga päästetud elu on kindlasti tõestus selle kohta, et tööd on tehtud õiges suunas.
Seotud lood
Igal aastal sureb liiklusõnnetustes 1,2
miljonit inimest, neist paarsada Eestis. Paljudel juhtudel pole liiklusõnnetuse
ärahoidmine võimalik, kuid üht-teist on siiski igaühel võimalik teha või õppida,
et liikluskaoses oma ellujäämisvõimalusi suurendada.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.