Nädal Ülo Toomsalu pilgu läbi

Pühapäeval vormistas Venemaa oma uut presidenti, kelle oli oma maale ja rahvale välja valinud senine president Vladimir Putin. Korraldatud valimispäev pidi kogu maailmale näitama, et presidendi valib rahvas nagu demokraatlikule riigile kohane - välja oli ju pakutud neli kandidaati. Tegelikult otsustatakse Venemaal see, kes kuhugi pukki saab, kuskil mujal ja uudishimulike pilkude eest varjatult. Ma ei tea, võib-olla suurele naaberrahvale sobib ja meeldibki selline bütsantslik intriigipoliitiline süsteem, suurem osa on õnnelik ja rahul, vaid mõni protestib. Ega midagi, kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad, ütles juba Stalin omal ajal.

Vähemalt on uus mees eesotsas ja meie siin arutame, mis meie jaoks muutub, kas suhted paranevad. Loota ju võib, igatahes viisakas on sellist lootust väljendada, kuigi on tõenäoline, et mingit olulist muutust ei tule. Kahtlane on ka, kas uus Venemaa president Dmitri Medevedev soovib kohtuda Eesti presidendiga, vähemalt seni, kuni meie riigipea on Toomas Hendrik Ilves, kes 162sentimeetrise Vene valitseja kõrval tundub sama pirakas kui mägi. Suur ja võimas Venemaa ei saa lubada sellist kohatut kontrasti.

Rahvaliit on liikmete arvult üks suuremaid Eesti erakondi. Nende kvantiteedinäitajad on suurepärased, probleeme on aga kvaliteediga. Erakonna populaarsus saab üha uusi hoope. Kolmapäeval tuli teade, et Rahvaliidu endiselt juhilt Villu Reiljanilt tahetakse võtta saadikupuutumatus, jutt on väidetavast raha küsimise juhtumist seoses keskkonnaministeeriumi maja müügiga. Juba pärast sekeldusi maadevahetustega ja sellega kaasnenud materdamist astus Reiljan küll tagasi nii ministri kohalt kui taandas end ka partei juhtimisest, ent ometi on tegu erakonna kõige tuntuma liikmega.

Rahvaliit püüab küll kõigest väest. Kriitikast tulvil pressiteateid tuleb erakonna kontorist nagu Vändrast saelaudu, etteotsa on upitatud uued näod, ent need kahvatuvad värvika vana kaardiväe kõrval. Kes neil see erakonna esimees praegu ongi? Näe, mul ei tulegi kohe meelde. Tuiksoo vist? Ei, ikka keegi teine.

Kas järgmises riigikogu koosseisus näeme ikka Rahvaliidu tarmukaid liikmeid? Ärme lootust veel mata.

Ostsin esmaspäeval Pirita Selverist banaane ja avastasin kodus neile pandud vahvad kleebised. Andsin pildid lapsele, kes kleepis need oma kapi külge. Järgmisel päeval selgus, et tegu oli veidi untsu läinud Rimi ja Chiquita kampaaniaga. Kleepsutatud banaanid läksid kogemata valedesse poodidesse. Esimese hooga ütles Rimi esindaja, et kampaania läks aia taha.

Ei ole vaja muretseda, tegelikult andis selline apsakas asjale hoopis vürtsi ja tuntust juurde. Äkki oligi meelega tehtud?