Liviko juhi Janek Kalvi sõnul ei peaks
peale sigarettide näiteks alkoholile või muule kaubale hoiatavaid sildikesi
juurde kleepima.
„Selliseid tooteid peale tubaka polegi rohkem, tubaka puhul on juba suhteliselt radikaalne lähenemine ja see on täna piisav. Ühelegi tootele pole rohkem sellist hoiatust vaja. Tubakas on suurel määral impulsstoode ja see ost on impulssost – seega on hoiatav silt õigustatud,“ vastas Kalvi tänasele päevaküsimusele, milliste toodete reklaamidele peaks veel lisama hoiatava sildi.
„Alkohol pole reeglina impulsstoode, kui üldse, siis lahja alkohol. Kange alkohol pole impulsstoode. Kanget alkoholi ostab inimene, kes teeb seda läbimõeldud soovi ajel. Pole nii, et oh, võtan ühe pudeli viina veel,“ märkis Kalvi.
„Õõvastav on vaadata hoiatussilte näiteks Aasias, eriti Hongkongis,“ märkis Kalvi ning lisas, et sealsed hoiatussildid ja pildid sigaretipakkidel on väga jõhkrad. Tema sõnul ei tasuks Eestis hoiatussilte sigaretipakkidel veelgi jõhkramateks muuta, sest lõppkokkuvõttes harjuvad inimesed kõigega. „Mõtekas oleks aeg-ajalt muuta väljanägemist, värve ja suurusi, muidu muutub hoiatus taustaks. Kuid minu ettepanek polnud hetkel kuigi tootjasõbralik. Kõik oleneb millise nurga alt asja vaadata,“ lisas Kalvi.
Seotud lood
Liviko tegevjuht Janek Kalvi vastas
aripaev.ee lugeja küsimusele pronksiöö mõju kohta, et see oli ebameeldivalt
terav, kuid lühiajaline.
Eesti kange alkoholi tootjaid koondava
Alkoholitootjate Liidu andmetel müüsid tootjad käesoleva aasta esimeses
kvartalis ligi 3,4 miljonit liitrit kanget alkoholi, mida on 27% vähem kui aasta
tagasi samal ajal.
Tänasel valitsuse istungil lükkas
koalitsioon tagasi Keskerakonna ettepaneku piirata öist alkoholimüüki üle kogu
Eesti.
A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul ei mõju
üks õlu, klaas veini või pits viina tervisele halvasti.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.