Miljardid lõid aktsiaturud liikvele

Positiivne meeleolu turul, kus seediti keskpankade finantsoperatsioone, võib analüütikute sõnul siiski lühiajaliseks jääda.

USA algatatud ja maailma keskpankadega kooskõlastatud 200 miljardi dollari suurune rahasüst on uus katse kergendada globaalset krediidikriisi, pumbates turule lisaraha ning tõstes tarbekaupade nõudlust. Kiirravi võimaldab rahavoogu kinnisvaralaenude all kannatanud finantssektorile.

Suurbritannia ja Inglise Pank (Bank of England) üritab elavdada pankadevahelist laenamist, pakkudes likviidsuse lisamiseks rahaturgudele 10 miljardit naela.

Eilne rahasüst oli järjekorras kolmas keskpankade ühine vastus eelmise aasta juulis alanud finantskriisile. Viimane sarnane keskpankade finantssektori paranduskatse oli detsembris, kuid see kergendas finantsturgude pinget vaid lühiajaliselt.

Ajalehe Taloussanomat sõnul ei usu Soome analüütikud, et keskpankade lisafinantsoperatsioonid oleksid piisavad, et pöörata aktsiaturgude langevat suunda.

"Moesuuna muutmiseks sellest ei piisa. Rohkem on küsimus kergendusohkes, sest viimane nädal on olnud turule väga raske aeg," ütles Pohjola vanemaanalüütik Pekka Spolander uudisteagentuurile Startel.

LHV maakleritegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul on keskpangad ka varem tunduvalt suuremaid summasid turule paisanud, et finantsturge maha rahustada.

"Paraku pole see aktsiahindu tõusule pööranud. Lühiajaline mõju on finantssüstil kindlasti positiivne ja lähema nädala jooksul kuni Föderaalreservi intressiotsuseni julgeks võtta positiivse hoiaku. Edasine on aga tunduvalt ebaselgem, sest ainuüksi prognooside erinevus maailma pankade rämpslaenudega seotud kahjumite ja avaldatud numbrite vahel on liiga suur," selgitas Vallikivi.

Fed on langetanud baasintressi 5,25 protsendilt 3 protsendile. Analüütikute sõnul on järgmisel nädalal oodata veel 0,75protsendipunktilist baasintressi langetamist.

Vallikivi sõnul näitavad võlakirjafutuurid praegu 62protsendilist tõenäosust, et Föderaalreserv lõikab 18. märtsil intressimäära 0,75 protsendipunkti võrra.

"Olen üsna veendunud, et intressimäär USAs langeb, aga kas 2,25 või 2,5 protsendi tasemele, on veel küsitav," ütles Vallikivi. "Euroopa Keskpank on aga veendunud oma kursi õigsuses ning Euroopas, sealhulgas ka Eestis intressimäärade osas leevendust oodata ei ole," lisas Vallikivi.

Ka Commerzbanka peaökonomist Peter Dixon ütles ajalehele The Guardian antud intervjuus, et põhiline muutus on see, et Fed märkas, et baasintresside muutmine pole ainukene ravim majandusjahtumisele. "Nüüd on Fed keskendunud finantssektori rahastamisele, sest pank mõistab, et selle tegemata jätmine pikendaks soikumist turul."

Teisipäevane aktsiaturgudel valitsenud positiivsus tõendas, et finantssektorisse tehtud rahasüst tuli turule suure kergendusena. Siiski on vara öelda, kui pikka aega turgude tõus jätkub.

"Kardan, et tegemist on üsna lühiajalise tõusuga ning selle taga on pigem kiire lühikeste positsioonide sulgemine kui majanduse tugevnemisele viitavad tegurid. USA majandus on jätkuvalt languse äärel ning pankade likviidsusprobleemid ainult lisavad õli tulle," ütles Vallikivi.