Siinmaa jaoks on aktsiate omamine vajalik eelkõige ettevõtetest informatsiooni saamiseks. "Kuna ma uurin, mis seisus on Eesti majandus, siis on vaja koguda informatsiooni erinevatest kohtadest. Aktsionäride koosolekul kohtud sa nende juhtidega. Saad teada, kuidas nad mõtlevad, kuidas suhtuvad ümbritsevasse ühiskonda, aktsionäridesse ning iseendasse, ja mis plaanid neil on. Samas saad ka objektiivset infomatsiooni. Mul on praegu põhimõtteliselt vaja olla investor ainult sellepärast, et saada erinevat informatsiooni," selgitas Siinmaa.
Siinmaa sõnul omas ta varasematel aastatel rohkem aktsiaid, ning raha oli paigutatud ka fondidesse. Äkiline rahatarve sundis mehe siiski hetkeks investeeringutest loobuma. "See oli 2005. aastal. Pärast seda ostsingi igast börsifirmast ainult ühe aktsia," selgitas Siinmaa.
Juurde lubab Siinmaa osta aktsiaid vaid siis, kui börsile ilmub uus ettevõte. "Ainult Viisnurgast on jäänud kätte veel paartuhat aktsiat, pärast ettevõtte poolitamist tuli sealt veel väärtpabereid juurde (Trigon PD aktsiaid - toim.). Siis on sadakond Pro Kapitali aktsiat. Nüüd lasin oma fondihalduril osta kõigist ettevõtteist ainult ühe aktsia. Kui uus ettevõte börsile tuleb, siis ostaksin ühe juurde, et ülevaadet omada," selgitas Siinmaa.
Välisriiki investeerimist Siinmaa kaalunud ei ole.
"Varem oli raha SEB fondis, mis investeeris välisriigis. Praegu on fondid ära lõpetatud. Raha on enamalt jaolt hoiustes," rääkis Siinmaa.
"Hoiuseid on kolmes eri pangas - Hansas, Nordeas ja SEB-s. Neist suurim osa on Nordea Pangas, sest seal on intress kõige parem. Hansapangas jookseb mu kolmas sammas (koos elukindlustusega) ning aktsiad on SEB-s, kus mul on oma haldur," rääkis Siinmaa lustakalt.
Elukindlustuse tegi Siinmaa Hansapangas juba üksteist aastat tagasi miljoni krooni peale.
"Pangaga oli leping, 4 protsenti garanteeritud intress ja 7 protsenti lisaintress tootluse pealt juurde. Praktiliselt 10 protsenti sissetulekust läheb kõrvale. Praegu on sisse makstud juba üle 400 000 krooni. Tahan kunagi siiski 3 miljonit krooni kätte saada. See ongi minu jaoks nagu kolmas sammas. Ma pole teda tulumaksuvabana teinud, ma ei võta sealt tulumaksu tagasi. Võin iga hetk raha välja võtta," rääkis Siinmaa.
Kirjastamisega tegeleva SG OÜ juht Ülo Siinmaa on tegelenud ehitusturu arengutendentside jälgimisega alates 1991. aastast.
Siinmaa usub kindlalt ettevõtluse tulevikku, kuid investeeringute pealt suurte kasumite teenimine jätab mehe siiski külmaks.
Siinmaa alustas oma ettevõtte püstitamisega esimesel võimalikul momendil.
Investeerimise põhimõtted on Siinmaa ka lastele kodunt kaasa andnud. Kui Siinmaa pojad oli kümne-kaheteistkümneaastased, said nad 10 krooni taskuraha. "Minu printsiip oli selline. Ütlesin, et pange 10 protsenti rahast kõrvale, aga 90 protsenti võite ära kulutada. Kui saate 1000 kokku siis avan teile arve," selgitas Siinmaa oma põhimõtteid.
Siinmaa sõnul jälgib ta aeg-ajalt ka börsil toimuvat.
"Pikaajalised investeeringud on ikkagi kolmeks-viieks-kümneks aastaks.
Üldprintsiibis aktsiad tõusevad ja ettevõtte väärtus tõuseb. Kui investeerida, pead olema teadlik, mida teed. Börsil olemine on mõnes mõttes nagu hasartmäng. Kui oled ettevõtja ja leiad sellise tegevuse, mis on südamelähedane, siis tuleb raha praktiliselt ise sinu juurde ja siis on ka raha mida investeerida," selgitas Siinmaa.
Seotud lood
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.