GILD Bankersi partner Tõnno Vähk ütles, et
kuigi aktsiafondidel ei lähe üldiselt kuigi hästi, on alternatiivsete fondidega
lood paremad.
„2007. aasta oli kapitaliturgudel keeruline ning olukorra paranemist ei paista senimaani. Börsidel on „karumeeleolu“ ning Balti riikides kasvavad kohalike valuutade intressimäärad. See on jätnud oma jälje aktsiafondidele,“ märkis Vähk.
Tema sõnul aga on aktsiaturgudest sõltumatute, nn hedge-fondide tulemused praegu ülejäänud turust paremad. „Headel aegadel ei torka hedge-fondid niivõrd silma, kuna hästi läheb ka teistel. Keerulisemas turuolukorras pööravad pilgu aktsiaturgudest sõltumatute fondide poole nii investorid kui ka ettevõtted, kuhu fondid võiks raha paigutada,“ rääkis ta.
„GILDi kogemus näitab, et kapitaliturgude keerulisemad ajad lubavad hedge-fondidel küsida kõrgemat tootlust investeeringute eest ning ühtlasi suureneb ettevõtete arv, kes ootavad hedge-fondide investeeringuid,“ lisas Vähk.
Kui ettevõtted ei saa pangast enam piisavalt laenu, on võimalus finantseerida tegevust hedge-fondide abiga.
„Töötame eelkõige investeeringutega, mis võimaldavad meil teenida stabiilset ning aktsiaturgudest ja majanduse käekäigust sõltumatut atraktiivset tootlust. Pöörame suurt tähelepanu investeeringute professionaalsele struktureerimisele, tagades fondile täieliku kontrolli investeeringu üle ning maandades riski erinevate tagatistega,“ tõi Vähk välja oma fondide plusse.
Vähk tõi näite GILDi Arbitrage’i fondi näol. Selle keskmine aastatootlus on alates fondi loomisest 2001. aastal olnud ligi 24 protsenti. „Stabiilse ja kõrge aktsiaturgudest sõltumatu tootluse läbi 7 aasta on kindlustanud fondi investeerimisportfelli hajutatus üle erinevate investeeringute, majandussektorite, tehingutüüpide ning riikide. Täna on juba üle poole fondi portfellist paigutatud Ida-Euroopasse väljaspool Baltikumi, kus saame edukalt kasutada oma Baltikumi kogemusi ning kus väiksem konkurents finantseerijate vahel ning jätkuv kiire areng pakub suurepäraseid võimalusi,“ selgitas ta.
Seotud lood
LHV portfellihaldur Rait Kondori sõnul on
jätkuva aktsiahindade languse taga majanduse jahtumine ning teiseks teadmatus
selle ees, kui valusalt pankade probleemid ning laenuandmise kokkutõmbamine
mõjutab teisi majandussektoreid.
Languse edaspidine ulatus sõltub suures
osas maailmamajanduses ja finantsturgudel toimuvast, mitte niivõrd kohalikest
fundamentaalnäitajatest, kinnitas Avaroni partner ja fondijuht Valdur
Jaht.
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna
fraktsiooni aseesimees Ülle Rajasalu ütles, et tema arvates on vale müüa
väärtpabereid siis, kui turg on languses.
Eesti suurimate aktsiafondide tootlused on
rekordtasemetelt kukkunud ligi 40 protsenti. Äripäeva hinnangul on suurimatest
aktsiafondidest raha välja võetud kokku 3 miljardi krooni ulatuses.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.