• OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,62
  • OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,62
  • 14.03.08, 12:34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tõnno Vähk: alternatiivsetel fondidel paremad tulemused

GILD Bankersi partner Tõnno Vähk ütles, et kuigi aktsiafondidel ei lähe üldiselt kuigi hästi, on alternatiivsete fondidega lood paremad.
„2007. aasta oli kapitaliturgudel keeruline ning olukorra paranemist ei paista senimaani. Börsidel on „karumeeleolu“ ning Balti riikides kasvavad kohalike valuutade intressimäärad. See on jätnud oma jälje aktsiafondidele,“ märkis Vähk.
Tema sõnul aga on aktsiaturgudest sõltumatute, nn hedge-fondide tulemused praegu ülejäänud turust paremad. „Headel aegadel ei torka hedge-fondid niivõrd silma, kuna hästi läheb ka teistel. Keerulisemas turuolukorras pööravad pilgu aktsiaturgudest sõltumatute fondide poole nii investorid kui ka ettevõtted, kuhu fondid võiks raha paigutada,“ rääkis ta.
„GILDi kogemus näitab, et kapitaliturgude keerulisemad ajad lubavad hedge-fondidel küsida kõrgemat tootlust investeeringute eest ning ühtlasi suureneb ettevõtete arv, kes ootavad hedge-fondide investeeringuid,“ lisas Vähk.
Kui ettevõtted ei saa pangast enam piisavalt laenu, on võimalus finantseerida tegevust hedge-fondide abiga.
„Töötame eelkõige investeeringutega, mis võimaldavad meil teenida stabiilset ning aktsiaturgudest ja majanduse käekäigust sõltumatut atraktiivset tootlust. Pöörame suurt tähelepanu investeeringute professionaalsele struktureerimisele, tagades fondile täieliku kontrolli investeeringu üle ning maandades riski erinevate tagatistega,“ tõi Vähk välja oma fondide plusse.
Vähk tõi näite GILDi Arbitrage’i fondi näol. Selle keskmine aastatootlus on alates fondi loomisest 2001. aastal olnud ligi 24 protsenti. „Stabiilse ja kõrge aktsiaturgudest sõltumatu tootluse läbi 7 aasta on kindlustanud fondi investeerimisportfelli hajutatus üle erinevate investeeringute, majandussektorite, tehingutüüpide ning riikide. Täna on juba üle poole fondi portfellist paigutatud Ida-Euroopasse väljaspool Baltikumi, kus saame edukalt kasutada oma Baltikumi kogemusi ning kus väiksem konkurents finantseerijate vahel ning jätkuv kiire areng pakub suurepäraseid võimalusi,“ selgitas ta.

Seotud lood

Uudised
  • 14.03.08, 10:24
Miks langevad investeerimisfondid?
LHV portfellihaldur Rait Kondori sõnul on jätkuva aktsiahindade languse taga majanduse jahtumine ning teiseks teadmatus selle ees, kui valusalt pankade probleemid ning laenuandmise kokkutõmbamine mõjutab teisi majandussektoreid.
Uudised
  • 14.03.08, 09:38
Avaron: investeerimisfondide langus sõltub maailmamajandusest
Languse edaspidine ulatus sõltub suures osas maailmamajanduses ja finantsturgudel toimuvast, mitte niivõrd kohalikest fundamentaalnäitajatest, kinnitas Avaroni partner ja fondijuht Valdur Jaht.
Uudised
  • 14.03.08, 14:05
Ülle Rajasalu: turu languses ei peaks väärtpabereid müüma
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Ülle Rajasalu ütles, et tema arvates on vale müüa väärtpabereid siis, kui turg on languses.
Uudised
  • 14.03.08, 07:36
Fondid 3 miljardit krooni kõhnemad
Eesti suurimate aktsiafondide tootlused on rekordtasemetelt kukkunud ligi 40 protsenti. Äripäeva hinnangul on suurimatest aktsiafondidest raha välja võetud kokku 3 miljardi krooni ulatuses.
  • ST
Sisuturundus
  • 31.10.24, 13:21
Elisa juht: kestlikkuse rongi enam ei peata
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele