Google vs Microsoft: õpikunäide elektritoolist

Microsofti ja Google’i võitlus Yahoo pärast on toonud avalikkuse ette palju laiemad erimeelsused, mis on tuha all hõõgunud juba mitu aastat, kirjutas Nicholas Carr The Guardianis. Carril ilmus äsja raamat „The Big Switch: Rewiring the World, from Edison to Google.”

Google on võtmas Microsoftilt võimu personaalarvutite maailmas ning Microsoft püüab kõigest väest, et Google’i jõupingutusi takistada. Sedasorti tehnoloogiline sõda pole midagi uut- Ameerikas peeti analoogiline titaanide heitlus maha 19. sajandi lõpus.

1880ndatel aastatel valitses Thomas Edisoni General Electric USAs kiiresti kasvavat elektritootmist. General Electric pakkus nii vahendeid kui ka oskusteavet (riist- ja tarkvara), mille abiga said firmad endale elektrigeneraatoreid ehitada. Edisoni alalisvool pani tööle tööstusmasinaid ning süütas pirne üle kogu Ameerika.

George Westinghouse’il oli peas teine mõte. Lähtudes Nikola Tesla leiutistest lõi Westinghouse vahelduvvooluvõrgu, mis võimaldas tarnida elektrit suurtest kesksetest elektrijaamadest. Tehaseomanikel jäi üle vaid võrku liituda.

Edison püüdis sellele protsessile raevukalt vastu astuda. Kuivõrd rahva seas levisid niigi kartused, et elektriliinides kõrge pinge all liikuv vool on üliohtlik, siis maksis Edison kinni terve rea avalikke demonstratsioone, kus loomi ühendati vahelduvvoolu generaatoritega ning anti neile surmav elektrilöök. Ta suutis isegi New Yorgi linna veenda selles, et surmamõistetuid hakataks hukkama Westinghouse’i dünamo abil.

1890ndal aastal oli kirvemõrtsukas William Kemmler esimene, kes New Yorgis elektritoolil hukati. Üks ajakiri avaldus uudise pealkirja all: „Kemmler Westinghoused” (Kemmler westinghausiti). See oli vesi Edisoni veskile, kuid tema rõõm jäi üürikeseks.

Firmad hakkasid eelistama võrguelektrit, sest see tuli odavamalt kätte.

Praegu on käimas samasugune muutus. Nüüd on arvutimaailmas sündimas teenusepakkuja, kes töötab võrgu vahendusel. Kuni viimase ajani pidi arvutisse olema installeeritud tarkvara, mis töötas vaid selles arvutis. Seoses sellega, et fiiberoptilised kaablid on teinud internetis võimalikuks palju suuremate andmehulkade vahendamise, saab ka tarkvara joosta kaugel asuvates keskjaamades ning teenindada kasutajaid üle võrgu. Nii nagu elektrigi puhul, on tsentraliseeritud varustus osutunud efektiivsemaks ning odavamaks kui lahendused, mil igaüks hangib endale ise tarkvara.

Google on arvutimaailma Westinghouse, kes on suutnud tõestada uue tehnoloogia elujõulisust. Üle maailma on rajatud hiiglaslikke serverikeskusi, kust pakutakse võimalust kasutada erinevat tarkvara alates netiotsingutest ja videojagamisest kuni tekstitöötluseni. Seda nii kodu- kui ärikasutajaile.

Microsoft on aga jäänud General Electricu rolli, lootes, et kasutajad ostavad samasuguse innuga edasi kallist tarkvara ning kasutavad seda oma masinates. Kuid ka Microsoft on asunud oma riske maandama ning ehitab üle maailma keskusi, et püsida teenusepakkujana Google’iga konkurentsis. Märtsi algul teatas Microsoft, et asub pakkuma osa oma kõige populaarsemast äritarkvarast võrgupõhise teenusena.

Sajanditaguses võitluses suutis General Electric muutusega kaasa minna. Kui oli selge, et võit on Westinghouse’i poolel, asus ka General Electric pakkuma vahelduvvoolul töötavaid seadmeid, kuid sellele lisaks ka tervet rida uusi tarbeseadmeid, mis said toidet vooluvõrgust. See osutus isegi veel paremaks äriks kui varasem elektrigeneraatorite tootmine.

Microsoftil võib endale uue positsiooni leidmine korda minna samasuguse eduga. Kuid esmalt tuleb vastu võtta Google’i väljakutsed, sest Google ei soovi hetkel ilmselt midagi muud, kui Microsofti westinghausida.