Konfidentsiaalset tööpakkumist
kasutatakse siis, kui on vaja varjata oma plaane konkurentide ja töötajate
eest ning hoiduda huupi brändi nimele kandideerijaist, kirjutab tänane Äripäeva
Ärikoolituse rubriik.
Esimene põhjus, miks tööandjad ei avalda oma nime, on soov konkurente oma plaanidest mitte teavitada. Eriti oluline on see alustavate ettevõtete puhul, kui ei soovita turgu ärevusse ajada.
Teinekord ei ole töökonkursid õnnestunud, ettevõte ei ole saanud õiget inimest ja konkursi tähtajad on järjest pikenenud. Sellisel juhul on nime kaitse abiks, et mitte devalveerida seda pakkumist.
Kui sellise konkursi tulemusel lõppotsust ei sünni, pannakse välja juba nimeline pakkumine.
Kolmas põhjus nime varjamiseks tekib siis, kui inimene veel töötab oma kohal. Tööandja ei tea, millal ta lahkub, kuid asendust on vaja, ning siis otsitakse uut inimest konfidentsiaalselt.
"Ariko ReServi kliendiks on pikki aastaid hästi käigus hoitud ja jõuliselt arendatud ehitustarvikute tootmise ning hulgimüügiga tegelev ettevõte. Teatud ehitustarvikute tootmise ja levitamise osas ollakse turuliidri positsioonil." Selline umbmäärane töökuulutus peibutas CV-Online'is müügidirektoriks saada ihkajaid.
Ariko ReServi konsultandi-projektijuhi Kersti Aave sõnul tekitab selline kuulutus inimestes huvi. Kui nad küsivad, saavad nad ka teada, kes see tööandja on. Seda muidugi juhul, kui kliendiga ei ole teistsugust kokkulepet.
Seotud lood
Esmaspäeval, 12. novembril, asus Pärnumaal
Tahkuranna vallavanemana tööle Karel Tölp, kelle vallavolikogu valis välja
avaliku konkursi kaudu.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.