Reformierakonna liikme ja Tavidi nõukogu
liikme Meelis Atoneni sõnul pole ärimeeste ja riigikogu liikmete asi uurida
kellegi teise sissetulekuid.
“Oi, teate, ma ei oska sellise asja peale midagi kommenteerida. Ma ei ole neid asju, millest te rääkisite, näinud ega kuulnud. Selleks on Eestis olemas vastavad uurimisorganid. Mina sellega ei tegele, ma pole uurimisorganis tööl, pole kunagi olnud ning ei lähe ka,” vastas Atonen küsimuse peale, kas Villu Reiljani teadmata allikatest rahasaamise kohta peaks algatatama eraldi uurimise.
“Kulla inimene, Eestis on maksuamet ja politsei ning keskkriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei. Või mis te arvate, et ärimehed ja poliitikud peaksid minema ja hakkama uurima kellegi teise sissetulekuid ja asju? Mina nii ei arva ja ma arvan, et pole minu töö seda ka kommenteerida,” lisas Atonen.
Riigiprokuratuur jõudis kohtueelse raamatupidamisekspertiisi käigus arvamusele, et Villu Reiljani deklareeritud tulud ajavahemikul 2000, 2002-2004, 2006, 2007 ja laekumised pangakontodele on väiksemad, kui ekspertiisile esitatud materjalidest nähtuvad väljaminekud. Seega esitas Reiljan eelpool nimetatud ajavahemikul sissetulekuid teadmata allikatest.
Seotud lood
Ütlemisi tänasest, 19. märtsi pressist
Rahvaliidu juht Jaanus Marrandi tunnistab,
et sularahatehinguid on poliitikas liiga palju ning see on taunitav.
Riigikogu liikme Evelyn Sepa sõnul on
ebaõiglase sõnaga kergem tappa kui relvaga, tema sõnul võiks kellegi rahaasjade
selgitamisel vähem midagi arvata ja rohkem faktidele toetuda.
Riigiprokuratuuri poolt maadevahetuses
kahtlustatavate Villu Reiljani ja Andres Sarri kriminaalmenetluse osalise
lõpetamise määrusest selgub, et Villu Reiljan elas üle oma võimete.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.