Pilv: mind hämmastab tõendusmaterjali kvaliteet

"Süüdistusel on samad raamid, mis kahtlustusel olid. Nüüd tuleb oodata kohtuistungi määramist ja selleks ette valmistuda," lisas ta.

Pilve sõnul sõltub istungi aeg suuresti kohtuniku töögraafikust ja ka muude asjaosaliste tegemistest. "Istungite järjekorrad on paari kuu pikkused," vihjas ta, et enne juunit on süüdistuse kohtuniku ette jõudmine ebatõenäoline.

Pilv ei pea õigeks süüdistuse üksikasju detailselt kommenteerida, kuid esitatu pani teda küsima, kas sellise tõendusmaterjaliga asju saadetaksegi nüüd kohtusse. "Oma aastatepikkuse ja suure praktikaga küsin: kuidas ja miks selline asi on kohtusse saadetud?" polemiseeris Pilv.

Pilvel oli tal hea meel, et kaitsealuse Villu Reiljani kahtlustus jõudis lõpuks süüdistusena kohtusse. "See on kaitsealusele parem, lõppeb ära õudne olukord, kus ajakirjanduse kaudu teemat üleval hoitakse ja teda süüdistatakse, kahtlustatakse ja spekuleeritakse," lisas ta.

Siiski jäi Pilv enne Reiljanilt saadikupuutumatuse ära võtmist esitatud seiskohale, et prokuratuur rikkus Reiljani põhiõigusi ning kaitse õigusi, seades põhjendamatuid takistusi ja ajalimiidi asjaga tutvumiseks.

"Selge on, et ammu tehti eelotsus isik kohtu alla anda," lisas Pilv. Seetõttu rikuti tema sõnul Villu Reiljani õigust esitada kõik omapoolsed vastuväited ja taotlused kahtlustuse kummutamiseks.

Pilve sõnul rikuti Euroopa kohtupraktikat ja prokuratuur käitus tavapäratult võrreldes teiste kriminaalasjadega, kus advokaatidele anti mõistlik aeg asjaga tutvuda. "See on ebameeldiv ja ebamugav, kui advokaat peab öösel tööd tegema, et asjaga tutvuda, sest päeval peab ta pühenduma varem kokku lepitud töödele. Siin keerati vint selgelt üle," lisas ta.

Pilv ütles, et kui Euroopa inimõiguste kohus aja menetlusse võtab, võib 4-5 aasta pärast oodata hinnangut, kas kaitse õigusi rikuti või ei. "Aasta poolteist arutletakse asja siin kohtus ja kui Euroopa inimõiguste kohus asja menetlusse võtab kestab protsess seal 2-3 aastat," selgitas ta.