Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Haridusministri töö tasub ära - palk tõusis mullu 42%
Kui õpetajad kurdavad madala palga pärast,
siis haridusministri töötasu tõusis eelmisel aastal 42 protsenti, ulatudes 71
265 kroonini kuus. Kantsleritest teenis enim - 72 598 krooni - Margus Sarapuu
justiitsministeeriumist.
Selgituseks olgu öeldud nii palju, et tegemist pole rahaga, mis Lukas kuus kätte sai, vaid summaga, mis tuleb, liites ministri palga muude hüvitistega ning jagades selle seejärel üheksaga. Jah, üheksaga, mitte kaheteistkümnega - oli ju Lukas eelmisel aastal tööl alates aprillist.
Ministrilt endalt eile palgaemotsioonide kohta kommentaari küsida ei õnnestunud, küll aga andis lakoonilise vastuse ministeeriumi pressiesindaja: "Ministrite palk on seadusega paika pandud ehk see on viie ja poole kordne Eesti keskmine palk. Praegu ehk esimeses kvartalis arvutatakse ministri palka neljanda kvartali Eesti keskmise palga järgi, mis oli 12 270 krooni. Lisaks saab minister 20 protsenti esindustasu. Suur erinevus üle-eelmise aasta andmetega tuleneski sellest, et haridus- ja teadusministeeriumi tunamulluste palgaandmete tabelis polnud ministri esindustasu märgitud, eelmise aasta palgatabelis aga on."
Uurides, mida arvavad kantslerid ministeeriumidevahelistest suurtest palgakääridest ning kas palgad ja töökoormused on võrdsed, jäid ametnikud üpriski kidakeelseks.
Kui seaduse kohaselt võib minister lisaks
palgale saada vaid esindustasu, siis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
määras endale mullu tulemusliku töö eest kaks korda ka lisatasu.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.