CERT Eesti juhataja Hillar Aarelaiu sõnul
on pronksöö tähtpäev sama hea kuupäev kui 1. aprill või näiteks sõbrapäev.
„Hästi palju inimesi saab siis viiruse arvutisse. Küberkurjategijad tunnevad hästi inimeste psühholoogiat või nad on konsulteerinud vastava ala spetsialistiga. 1. aprillil tahavad inimesed ikka häid nalju lugeda või sõbrapäeval häid soove nautida ja nad klikivad igasugustele linkidele,“ selgitas ta.
„Me valmistume kogu aeg sellisteks „toredateks“ päevadeks,“ sõnas ta andes mõista, et pronksiöö tähtpäev ei ole selles mõttes midagi väga erilist. „Me hoiame silmad lahti ka kui midagi näeme, siis käitume vastavalt ja teavitame inimesi,“ jäi Aarelaid täpsete ettevalmistuste suhtes salapäraseks.
Küberturvaeksperdi sõnul kasvab tähtpäevadel veebiavarustes liikuvate viiruste ja pahavara hulk kordades, küll oli aga näiteks sõbrapäeval enamasti tegu võõrkeelsete mailidega ja seetõttu jäi Eesti suhteliselt puutumata. „Kui 5-10% inimestest klikib lingile ja neid saadetakse välja miljoneid, siis paarsada tuhat viirust leiab ikka arvutisse tee,“ selgitas ta. Tema sõnul oli eriti edukas näiteks e-mail Soomes, mis rääkis tuumajaamaplahvatusest, mida ei toiminud olematus linnas.
Seotud lood
Eesti teeb ettevalmistusi küberrünnakute
tõrjumiseks pronksiöö aastapäeval, kirjutas ajaleht The Guardian.
Hulgikaubandusega tegeleva ettevõtte Paroc
juht Kalev Kõnn usub, et pronksiööst alates on eestlaste ja venelaste vahelised
suhted läinud teravamaks.
Postimees Online’i vastutav väljaandja
Aivar Reinap ütles aripaev.ee-le, et Postimehe veebisüsteemid ja serverid
on kõvasti arenenud võrreldes möödunud aastaga.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.