Vandeadvokaat: Sedin ei pruugi varadest ilma jääda

Ametlike Teadaannete andmebaasist selgus, et ettevõttele Grove Invest kuuluvad seitse kinnistut on arestitud ning müüakse avalikul suulisel enampakkumisel maha. Kinnisasjad võõrandatakse enampakkumisteate kohaselt ühiselt. Alghinnaks on määratud 420 miljonit krooni ning enampakkumisel osalemiseks tuleb maksta tagatisraha 10% alghinnast.

Mis alustel ettevõttel kinnistud tavaliselt arestitakse? Kinnisasjade käsutamise keelamiseks on seatud keelumärge Svenska Handelsbanken AB ja kohtutäitur Veiko Kaasiku kasuks - mida see tähendab?

Kohtutäitur täidab täitemenetluses sissenõudja (võlausaldaja) sissenõutavaks muutunud nõuet võlgniku vastu täitedokumendi alusel. Tavapäraseks täitedokumendiks on jõustunud kohtulahend, samuti notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täieliku täitedokumentide loetelu sätestab täitemenetluse seadustik (TMS) § 2 lg 1.

Sissenõudja nõue rahuldatakse võlgniku vara arvelt, va kui võlgnik tasub võla vabatahtlikult. Selleks, et tagada võlgnikule kuuluva vara säilimine (et võlgnik vara ise ära ei müüks), mille arvel oleks võimalik nõuet rahuldada, arestib kohtutäitur võlgniku vara. Vara arestitakse sissenõudja nõude ulatuses. Kinnisasjade puhul kantakse kohtutäituri arestimisakti alusel kinnistusraamatusse kinnisasja käsutamise keelumärge kohtutäituri kasuks. Keelumärge Svenska Handelsbanken AB kasuks võib tähendada, et see on kinnistusraamatusse kantud nt hagi tagamise abinõuna seoses Svenska Handelsbanken AB poolt võlgniku vastu hagi esitamisega. Keelumärge keelab kannete tegemise kinnistusraamatusse ning sellega keelatakse vara käsutamine kinnisasja omaniku poolt.

Kas ma saan õigesti aru, et Sedin ei pruugi varadest ilma jääda?

Kui ta tasub võla, siis ta ei pruugi varadest ilma jääda, kuid iseasi on see, kas ta ka tasub võlad? Miks ta siis nii kaua ootas?

Enampakkumisteates on märgitud, et riik ja linn on ostueesõigusega, mis tingimustel tavaliselt nii pannakse?

Võlaõigusseadus § 244 defineerib ostueesõiguse mõiste. Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõigus tekib seaduse alusel või siis tehinguga. Tehingu alusel tekkinud ostueesõigus kehtib müügilepingu suhtes, mille sõlmib müüjana isik, kellega ostueesõiguse seadmine kokku lepiti. Seaduse alusel tekkinud ostueesõigust võib teostada eseme igakordse müümise korral. Asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Ostueesõigust saab teostada ka muu tasulise võõrandamise korral. Ostueesõigust ei saa teostada, kui asi müüakse sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti kui asi sundvõõrandatakse.

Antud juhul võib ostueesõigus olla seatud näiteks seoses maa erastamisega, täpsemate andmete puudumisel ei oska konkreetset kannet kommenteerida.

Kas sisuliselt võib selline asi viia ka pankrotini?

Kui võlgnikul olemasolev vara ei kata sissenõutavaid nõudeid ning välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus, siis peab võlgniku juhatus esitama 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse tekkimisest kohtusse pankrotiavalduse.

Kas võiks olla reaalne müüa kõik 7 kinnistut korraga? Kas saab ka tüki kaupa müüa?

Arestitud vara müüb kohtutäitur tavaliselt avalikul suulisel enampakkumisel. Teatud juhtudel võib müüa ka muul viisil. Vara on võimalik realiseerida ka ühe kinnistu kaupa, kuid täitemenetluse eesmärk on vara müüa võimalikult suurema kasuga. Kui kohtutäitur leiab, et kõiki kinnistuid koos müües on saadav kasu suurem, siis võib müüa vara ka nö tervikvarana.

Mida ettevõte nüüd edasi tegema peaks, kui on võlad kaelas ja pankrott kummitamas?

Kui välja on kujunenud püsiv maksejõuetus, tuleb esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus.