• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,54
  • DOW 300,59%43 988,99
  • Nasdaq 0,09%19 286,78
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%104,63
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,54
  • DOW 300,59%43 988,99
  • Nasdaq 0,09%19 286,78
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%104,63
  • 09.04.08, 11:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Millest toota elektrit – Prantsuse, Soome või Taani eeskuju?

Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel tutvustas täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimunud energiafoorumil alapealkirjaga „Elektritootmise valikud Eestis“ võimalikke stsenaariume Eesti energiavajaduse rahuldamiseks.
Prantsusmaa variant – pikemas perspektiivis kasutatakse Eestis 1200 MW tuumaenergiat. Kuni sinnamaani aga põlevkivi või importenergiat, tuulikute võimsus oleks sellises stsenaariumis 250 MW. Stsenaariumi tugevus: elektri hind prognoositav. Miinus: elluviimise aeg pikk – tuumajaama rajamiseks kulub 15 aastat.
Taani näide – Eestisse rajataks suuremahulised tuulikud, mis tasakaalustatakse gaasiturbiinidega. Põlevkiviplokkide kasutamine jääks suhteliselt tagasihoidlikuks. Stsenaariumi tugevus: väike sõltuvus CO2 kvoodi hinnast, kuid tuulikud koos gaasiturbiinidega toovad kõrge elektri hinna.
Soome näide – kasutatakse palju erinevaid tootmisvõimalusi – põlevkivi, tuulikuid, gaasiturbiine ning kuni 400MW võimsusega tuumajaama. Stsenaariumi tugevus: energiaportfelli mitmekesisus, mis parandab ka tootjate omavahelist konkurentsi. Probleem, et tuumajaama valmimine võtab kaua aega. Enne seda oleks elektri hind CO2 kvoodi tõttu suhteliselt kõrge. Samuti ei ole veel neljanda põlvkonna reaktoreid.
Neljas stsenaarium – sama mis Soome stsenaarium, kuid ehitatakse juurde ka 400 MW kivisöejaam. Oleks taas mitmekesine portfell, kuid miinuseks taas, et jaama valmimiseni on elektri hind kõrge. Pluss – tõenäoliselt valmib CO2 püüdmise tehnoloogia varem.
Viimane stsenaarium on seotud suuremahulise elektritootmisega põlevkivist – kuni 1200 MW ulatuses. Investeerida on vaja vähe, kuid elektri hind oleks tulenevalt CO2 kvoodi hinnast kõrge. Ka keskkonnamõju kõrge.
Teoreetiliselt võib veel rajada ka palju gaasiturbiine reserviks ja kogu elekter importida. Kui importida ei saa, siis toota ise. Hind oleks aga sellisel juhul prognoosimatu ning varustuskindlus küsitav. Samuti mõjutaks selline lahendus oluliselt Eesti väliskaubandusbilanssi.

Seotud lood

Uudised
  • 09.09.08, 11:27
Strandberg: avaistung oli tuumareaktorite müügikampaania
Erakond Eestimaa Rohelised (EER) on hämmastunud riigikogu pidulikul avaistungil riigikogu esimees Ene Ergma peetud kõnest. Rõhutades energeetikaküsimuste olulisust, pikkis ettekandja ühtäkki oma kõnesse arusaama, nagu oleks tuumaenergeetika kasutamine tunnuseks riigi arukusest.
Uudised
  • 09.04.08, 11:04
Parts: Eesti võiks olla mitte ühe elektrijaama riik
Täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiafoorumil alapealkirjaga „Elektritootmise valikud Eestis“ ütles minister Juhan Parts avakõnes, et kindlasti ei peaks Eesti olema ühe elektrijaama riik.
Uudised
  • 09.04.08, 14:42
Energiafoorum: tuumajaam või mitte?
Täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimunud energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ arutasid erakondade esindajad kolmel teemal: millistel tingimustel võiks Eestisse rajada tuumajaama, kas Eestile on vaja põlevkivist elektritootmist, kuidas tuleks arendada tuumaelektri toomist.
Uudised
  • 09.04.08, 13:48
Energiafoorum: huvigruppide debatt
Täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimunud energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ arutasid huvigruppide esindajad kolmel teemal: millistel tingimustel võiks Eestisse rajada tuumajaama, kas Eestile on vaja põlevkivist elektritootmist, kuidas tuleks arendada tuumaelektri tootmist.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.11.24, 13:18
Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele