Parts: Eesti võiks olla mitte ühe elektrijaama riik

Energiafoorumite eesmärk on läbi arutada, millest Eestil oleks kõige mõttekam elektrit toota.

Enam-vähem on Eestis täna konsensus olemas selles osas, et koostootmisjaamade juurdeehitamist tuleks jätkata ning et tuulikute elektritootmist tuleb tasakaalustada uute gaasiturbiinide rajamisega. Ülejäänud valikute osas on aga alles suured eriarvamused, ütles minister.

Põlevkivist elektri tootmine on kallis ja keskkonnamahukas ning puudub kogemus põlevkiviõlist ja gaasist tootmise osas. Kahtlused on nii tuuleenergia mahuka kasutamise tuumaenergia osas, ent suur pluss on juba seegi, et Eestis võib tuumaenergia teemal juba rääkida, ütles Parts.

Eesti valikuid mõjutab nii Euroopa elektrituru avanemine kui energiaallikate hinnatõus. Kolmas oluline tegur on uued ELi heitmekaubanduse reeglid, mis muudavad fossiilsetest kütustest energiatootmise väga kulukaks.

Kõigi võimalike elektritootmise alternatiivide analüüsimisel tuleb arvestada energiajulgeoleku mõõdet, kordas minister juba eelmisel energiafoorumil kõlama jäänud mõtet. „Eesti peab langetama valikuid, mille tulemusel meie energiajulgeolek ei vähene,“ rõhutas Parts.

„Peame investorid meelitama investeerima lahendustesse, mida me soovime, milles oleme kokku leppinud,“ ütles Parts.

Partsi sõnul tuleb Eestil lähiaegadel teha konkreetseid otsuseid, milliseid elektrijaamu rajama hakata.

„Osa otsuseid on juba tehtud, osa on ettevalmistamisel, kuid meil on vaja veenduda, et kompass on õige – need otsused on pikaajalise mõjuga. Küsimus pole ju vaid selles, kas kodus lamp põleb, vaid kas meie majandus on konkurentsivõimeline,“ ütles Parts.

Minister ütles, et küsimus, millest Eesti tulevikus elektrit toodab, tuleb otsustada kiiresti. Aastal 2013 avaneb Eesti elektriturg ja rakenduvad uued heitmekaubanduse reeglid. Aastaks 2016 tuleb kokkuleppe järgi Euroopa Liiduga uuendada Narva Elektrijaamasid. Iga jaama rajamise protsess võtab sõltuvalt jaamast aega 5-15 aastat.

„Seega on viimane aeg hakata otsuseid tegema. Meil ei ole konsensuse leidmiseks väga palju aega,” rõhutas Parts.

Eelmisel, märtsikuus toimunud energiafoorumil jõudsid osapooled tõdemusele, et Eesti peab ka tulevikus olema võimeline ise katma oma elektrinõudluse. See tähendab aga, et Eestis peaks ka pärast 2016. aastat olema ca 2000 MW elektri tootmise võimsusi.