Ettevõtted peavad hakkama jälgima
sümptomeid ja indikaatoreid, mis näitavad tuleviku suunas, selle asemel et
jälgida minevikust saadud finantsilist informatsiooni. Seetõttu ei sõltu teadlik
otsuste vastuvõtmine ainult andmete kvaliteedist, vaid ka nende
sisust.
"Juhid vajavad robustseid ja usaldusväärseid süsteeme, et otsustada. Kuid laienemine, uued tooted, agressiivsem käitumine või kui maailma majandus muudab nägu, siis on raske otsustada, mis analüüsi sa vajad, et piisalt kiiresti otsustada," sõnas PricewaterhouseCoopersi partner ja Tšehhi konsultatsioonivaldkonna juht Jiri Moser tänasel Pärnu Finantskonverentsil.
Peamine nõue kiirema aruandluse jaoks on andmete kvaliteedi parendamine, mis tähendab andmete täpsuse ja andmete kehtivuse parendamist. "Info ei kuulu IT-meestele, kes kontrollivad servereid. Ka pigistatakse raamatupidamist kuu lõpus, et andmeid saada, kuid nende töö sõltub sellest, kuidas teised osakonnad neile infot annavad, tuleb pigistada kõiki korraga. Ka kui andmed on valed, siis ei saa häid otsuseid teha," sõnas ta.
Kuigi andmete kvaliteet on oluline, ei ole see ainus lahendus otsuste vastuvõtmise probleemidele. 1990. aastatel loodi ning müüdi suuri ERP-süsteeme kui universaalset ravi kõikidele juhtimisotsuste probleemidele. Ettevõtted kulutasid õhinal miljoneid, et tagada piisavalt palju hea kvaliteediga andmeid, ning said vaid teada, et nad ei tule enam toime. Andmete analüüsimine kulutas nii palju aega, et otsuste vastuvõtmine pigem halvenes kui paranes. Selle tulemusena hakkasid IT-konsultandid välja tulema „andmekaevandamise” lahendustega, mis hoolimata oma kasulikkusest pakkusid vaid parema ligipääsu andmetele, selle asemel et leida üles kindlad andmed, mida mingil hetkel vajati.
Probleem ei seisne enam andmete kvaliteedis, vaid pigem nende sisus. Enamik „andmetest”, mida keerulised ERP-süsteemid välja sülgavad, on finantsilised või ajaloolised. Need näitavad, mis juhtus eelmisel kuul või eelmises kvartalis. See näitab mingil määral, kuidas asjad lähevad, ning aitab teil mõista, kas teie minevikustrateegia oli õige, kuid see ei ütle, mis teid ees on ootamas. See ei ütle teile, kuidas teie kliendid, turg või teie konkurendid järgmisena toimida võivad. See ei ütle teile ka seda, kas need asjad, mida te praegu teete, muunduvad mitme kuu pärast finantsiliseks kasuks, st kas teie praegune strateegia on õige.
Selleks, et neid asju teada saada, peavad ettevõtted hakkama jälgima sümptomeid ja indikaatoreid, mis näitavad tuleviku suunas, selle asemel, et jälgida minevikust saadud finantsilist informatsiooni. Seetõttu ei sõltu teadlik otsuste vastuvõtmine ainult andmete kvaliteedist, vaid ka selle sisust.
"Tee kindlaks, et andmed on õiged, võta neid tõsiselt. Isegi kliendile orienteeritud ettevõtete nagu pankade andmed on kohutavas seisus, 80% andmetest on kuidagi valed," tõdes Moser.
Seotud lood
"Mis kell on?" küsis AS SEB Pank
krediidi arenduse ja koolituse osakonna juhataja Jaanus Leemets Pärnu
Finantskonverentsil intrigeerivalt.
Just Pärnu finantskonverentsil esinenud
Lars Christensen peab Eestit praeguses maailmamajanduse olukorras kaotajaks
riigiks.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.