"Mis kell on?" küsis AS SEB Pank
krediidi arenduse ja koolituse osakonna juhataja Jaanus Leemets Pärnu
Finantskonverentsil intrigeerivalt.
Ta mõtles erilist pankuri kella. "Julgen väita, et majandus on tsükliline ka Eestis, mis ei ole erand. Tsüklid võivad erineda pikkuselt, kui rasked on langusperioodid jne. Kui vaatame hästi pikka perspektiivi, näiteks alates aastast 1500, on üleüldine trend positiivne, kus sees on võnkeid," selgitas ta tausta.
"Aktuaalne on küsimus, mis on pankuri kell. Selgelt majandus jahtub, meil on laenutingimused muutunud konservatiivsemaks. Negatiivne trend, kuid natuke läheb veel halvemaks. Arvan, et kell on kaks," arvas ta.
Pankuri kell pidi selline kummaline kell olema, mis liigub suhteliselt suvaliselt. Aga samas ei ole see nagu parkimiskell, mida peab ise liigutama. "Osal ettevõtetel on kell pidevalt 12. Aga praegu on enamikul kell 12-18," lisas Leemets.
Seotud lood
ASi SEB Pank krediidiarenduse ja koolituse
osakonna juhataja Jaanus Leemets küsis Pärnu Finatskonverentsil, kas kolm
juuksekarva on palju või vähe? Kas üheksakümmend päeva varude käibekiirust on
palju või vähe?
Ettevõtted peavad hakkama jälgima
sümptomeid ja indikaatoreid, mis näitavad tuleviku suunas, selle asemel et
jälgida minevikust saadud finantsilist informatsiooni. Seetõttu ei sõltu teadlik
otsuste vastuvõtmine ainult andmete kvaliteedist, vaid ka nende
sisust.
Just Pärnu finantskonverentsil esinenud
Lars Christensen peab Eestit praeguses maailmamajanduse olukorras kaotajaks
riigiks.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.