SEB: kas kolm juuksekarva on palju või vähe?

Sageli võidakse arvata, et eelnevad küsimused on absoluutselt erinevast vallast ja neil ei ole midagi ühist. Elus sõltuvad vastused sageli vastaja positsioonist, rollist, vaatenurgast, eesmärgist, taustsüsteemist jne.

"Finantsanalüüs – seal on aga kõik ju selge! Arvutame suhtarvud välja ja teamegi vastust. Tõstame analüüsitava kindlasse kasti ja asi on korras! Või kui sellest veel ei piisa, võtame appi natuke keerulisemad mudelid ja laseme arvutil tööd teha," sõnas Leemets.

"Minu eesmärk on arvamust põrmustada, tegelikult kõik hästi sassis ja arusaamatus on suur… Julgen kahelda, kas saab numbrite põhjal hinnanguid anda, kas kaks samade näitajatega ettevõtet on sarnase tulemusega, võrdselt jätkusuutlikud," lisas ta. Nagu elus, nii ka finantsanalüüsis esineb harva must-valgeid olukordi. Enamasti jõuame tulemusele: olukord on hea, kui … Või: suhtarvud on üle keskmise, aga …

Pankurit huvitab ettevõtte seis viie aasta pärast kui laenu tagasi maksab, mitte, milline seis oli. Millest sõltub? Suhtarvud, mitte absoluutnäitajad, kuid lisaks arvutamisel tuleb anda hinnanguid. Selleks peame täpselt aru saama, mis elu seisab ühe või teise näitaja taga, seostama numbrid tegeliku eluga.

Teemade ring, millest hinnangud erinevatele finantssuhtarvudele sõltuda võivad, on küllaltki lai. Tegevusvaldkond on üks suuremate erinevuste põhjustajatest. Ei ole mõtet täies ulatuses samasuguste kriteeriumide alusel võrrelda kirssi kartuliga. Oma rolli mängib üldine majanduse olukord. Need on näited makrotasandi mõjuritest.

"Kliendid küsivad, et miks me küsime? Panga küsimusi peetakse sageli arusaamatuteks ja mõttetuteks. Kuna meie huvid on tulevikus, siis üritame teada saada, kas klient on hea ka tulevikus," seletas Leemets.

"Palju on küsitud, miks panga asi on mingi tehing on. Mitmel korral eelmisel aastale me ei andnud laenu ettevõtetele, kellel oli laenu vaja maatüki ostuks tulevikuinvesteering, kuid sel ei olnud seost firma põhitegevusega," seletas ta.

Samas tuleb arvestada, et kõik on suhteline. „Et 2006. aastal keskmise kinnisvaraprojektiga mitte palju raha teenida peaks olema eriliselt halb juht, 2008. on hindamiskriteeriumid teised,“ tõi ta näite.

Tootmisprotsessi kiirus, stabiilsus, kvaliteet, mis numbrite taga, mis tööstusaru, ostjate, hankijate jne kvaliteet, hooajalisus jne, loetles ta tegureid, mis panga otsust mõjutavad.