Ekspordihindade aastakasv on viimasel kahel
kuul püsinud 6,4% tasemel. Kuises võrdluses olid ekspordihinnad märtsis 0,2%
kõrgemad. Järgmisel kuul ekspordihindade olulist tõusu ei ole oodata, teatas
majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Ekspordihindu enim mõjutanud palgi hind on viimasel ajal stabiliseerunud. Impordihindade aastane kasvutempo kiirenes taas (5,2%ni), veebruarikuuga võrreldes kasvasid hinnad 1,1%. Impordihindade tõusu mõjutas jätkuvalt kõige rohkem nafta maailmaturuhinna muutus.
Märtsis jätkus ekspordihindade aastase kasvutempo langustrend metsamajanduses, hinnad olid aastatagusest perioodist veerandi võrra kõrgemad. Selle taga oli osaliselt ka baasiefekt, sest 2007. aastal sai alguse palgi hinna kiire kasv. Jätkuvalt tugev konkurents välisturgudel ja puidu hinna stabiliseerumine ei ole võimaldanud ka puidutööstusel oma toodete ekspordihindu oluliselt tõsta, mis on viimastel kuudel püsinud küllaltki stabiilsena (aastane kasv 14%).
Ehitusmaterjalide ekspordihindade kasv on olnud kuude lõikes muutlik, märtsis kasvutempo taas veidi kiirenes (21%ni). Toiduainete ja jookide tööstuses jätkus samuti ekspordihindade kerge surve ülespoole.
Naftassaaduste impordihinnad olid märtsis aastatagusest kolmandiku võrra suuremad ja veebruariga võrreldes tõusid 4%. Kõige kiiremini kasvasid aga põllumajandussaaduste sisseveohinnad, kuises võrdluses oli tõus 15% ja aastane kasvutempo ulatus juba rohkem kui kolmandikuni (veebruaris 20%). Seda võib põhjendada sesoonsusega. Kerge surve ülespoole jätkus ka toiduainete ja jookide impordihindade osas. Samas puidu ja puittoodete impordihindade aastakasv oli endiselt langustrendil, mida osaliselt mõjutab eelmise aasta kõrge võrdlusbaas.
Järgmisel kuul ekspordihindade olulist tõusu ei ole oodata. Impordihinnaindeksit mõjutab taas nafta maailmaturuhinna kiire tõus, mis võib viiteajaga avaldada survet ka ekspordihindadele.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse eksperdi Mario Lambingi sõnul tootmishinnad küll kallinevad, kuid ei saa kõike ekspordihinda panna. Ka ei saa ekspordi ja impordi hinna üks ühele võrrelda, näiteks Eesti impordib naftat, mida välja ei müüda. „Need numbrid kõiguvad kuust kuuse,“ seletas ta, et ühe kuu põhjal ei tasu midagi arvata. Ka Euroopa Liidus on need numbrid järjest kiiremini kasvama hakanud.
Eesti ekspordihinnad kasvavad Lambingi sõnul impordihindadest kiiremini, sest sisse tuuakse kaupu, mille hinnad on maailmaturu stabiilsemad. „Siiski kasvavad meie ekspordihinnad teistest pisut kiiremini. Samas ei saa öelda, et meie positsioon oleks võrreldes teistega halvem,“ viitas ta sellele, et Eesti viib välja pigem odavamat kaupa. Ka ei saa Soome ja Eesti eksporti võrrelda.
Seotud lood
Tänavu veebruaris võrreldes eelmise aasta
veebruariga kaupade eksport suurenes ja import jäi samale tasemele, teatas
statistikaamet. Kaubavahetuse puudujääk oli viimase kahe aasta väikseim.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus
oli 2008. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta
märtsiga 8,0%, teatas statistikaamet.
Rakvere Lihakombinaadi juhi Anne Mere sõnul
võib Eesti kaubavahetusbilanss nulli jõuda 3-4 aasta pärast.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.