Justiitsministeeriumi esindaja sõnul ei
halvenda riigikogu menetluses olev võrdse kohtlemise seaduse eelnõu kehtivat
olukorda, nagu väitis ametiühingute keskliit (EAKL).
EAKL teatas eile, et ei mõista sellise pooliku eelnõu mõtet, mis käsitleb diskrimineerimist töösuhetes ainult selliste tunnuste alusel nagu töötaja rahvus (etniline kuuluvus), rass, nahavärv, usutunnistus või veendumused, vanus, puue või seksuaalne sättumus. EAKLi hinnangul ei tohi diskrimineerimisaluste loetelu olla kinnine, kirjutas ETV24.
Eelnõu halvendab EAKLi sõnul kehtivat olukorda, sest kitsendab kaitset diskrimineerimise eest. EAKL-i väitel ei reguleeri eelnõu ebavõrdse kohtlemise küsimusi, kuna piirdub üksnes viitega võrdse kohtlemise seadusele.
EAKL-i kriitikat kommenteerinud justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Ebe Sarapuu ütles aga, et diskrimineerimise keeld on ammendavalt sätestatud Eesti põhiseaduses.
Seotud lood
Alahinnates endist viisi naisi inseneridena
või mehi pedagoogidena, jätab Eesti tööjõuturg kasutamata palju andekaid
inimesi. Kuid ometi räägitakse tööjõu puudusest, nentis soolise võrdõiguslikkuse
volinik Margit Sarv Eesti Päevalehele.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.