Ministeerium: Eesti kaubad püsivad välisturgudel konkurentsis

Statistikaameti esialgsetel andmetel kiirenes kaupade ekspordi aastane kasv 7 protsendini, samal ajal jäi import eelmise aasta veebruari tasemele.

Jaanuarikuuga võrreldes kasvas eksport 4% võrra, import aga kahanes 1%. Kui jätta ekspordimahust välja mineraalsed kütused, mille aastatagune võrdlusbaas oli veebruaris veel kõrge, siis ulatus ekspordi aastane kasvutempo 17%ni. See näitab, et Eesti kaupade konkurentsivõimelisus välisturgudel ei ole langenud, teatas ministeerium.

Tänu ekspordi kasvu kiirenemisele ja impordi mahu mõningasele kahanemisele jätkus veebruaris kaubavahetuse puudujäägi langustrend. Nii aastases kui ka kuises võrdluses vähenes defitsiit ligikaudu viiendiku võrra. Absoluutmahus oli väliskaubanduse puudujääk 2,8 miljardit krooni, mis oli viimase kahe aasta madalaim näitaja.

Ekspordis võib positiivse poole pealt välja tuua suurima osatähtsusega masinate ja seadmete langustrendi lõppemist veebruaris. Nende väljavedu kasvas aastaga peaaegu veerandi võrra, eelmise kuuga võrreldes oli samuti tugev kasv (19%). Ligi kolmandiku võrra suurenes keemiatoodete eksport. Viiendiku piires oli veel aastatagusest perioodist suurem muude tööstuskaupade, valmistoidukaupade ja jookide, plast- ja kummitoodete ning transpordivahendite väljavedu. Olulisematest kaubagruppidest jäi peaaegu eelmise aasta tasemele puidu ja puittoodete eksport, mille üheks põhjuseks on toormepuudus, teisalt on puidu kiire hinnatõus langetanud ka nõudlust puittoodetele. Mineraalsete kütuste baasiefekt kestab veel kuni aasta teise pooleni. Veebruaris kahanes nende eksport 43%. Peale kütuste ei olnud ühegi teise kaubagrupi osas eelmisest aastast väiksemat väljavedu.

Impordi kahanemist mõjutasid endiselt enim mineraalsed kütused, mille sissevedu oli aastatagusest tasemest veerandi võrra väiksem. Sisenõudluse jahenemine ja samuti teiste lähiriikide majanduskasvu aeglustumine on vähendanud ka transpordivahendite importi. Puidu sisseveo kahanemise taga on osaliselt kõrge võrdlusbaas, kuna eelmise aasta veebruaris sai alguse puidu sisseostu kiire kasv Venemaalt tollitariifide tõstmise eel. Edaspidi on juba mõju avaldanud puidu impordi langusele Venemaalt kõrgematest eksporttollidest tulenev hinnatõus, mis on sundinud puidutööstust rohkem ümber orienteeruma kodumaisele toorainele. Ehitusturu jahtumise tulemusena vähenes ka ehitusmaterjalide sissevedu.

Märtsis võib prognooside kohaselt jätkuda ekspordi mõõdukas kasv. Mineraalsete kütuste võrdlusbaas on ka juba madalam, kui oli veebruaris. Eesti Konjunktuuriinstituudi märtsis küsitletud ettevõtete ootused olid veel tagasihoidlikud, kuid nende kindlustunde indikaatori positiivsus tõuseb tasapisi.