• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,98
  • DOW 300,66%44 017,74
  • Nasdaq −0,03%19 262,88
  • FTSE 100−0,95%8 063,4
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,51
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,98
  • DOW 300,66%44 017,74
  • Nasdaq −0,03%19 262,88
  • FTSE 100−0,95%8 063,4
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,51
  • 25.04.08, 08:39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pronksiöö mässus lõhutud poed aasta hiljem

Aasta eest pronksiööl märatsenute sissetambitud kaupluste omanikud Tallinnas Pärnu maanteel kiruvad riigi saamatust. Paar poodi on jäänud suletuks siiani.
Suuremate kahjudega poodnike hinnangul liikusid riigi masinavärgi rattad sedavõrd aeglaselt, et rahad olid kuude kaupa kinni, lisaks ei olnud ju tegelikult teada, kas üldse, kui kiiresti ning millises summas hüvitisi saadakse.
Pronksiöö tulemusena on siiani suletud Pärnu maantee käänakul kõrvuti asetsenud Fotoluksi fotopoe ja alkoholikaupluse uksed.
"Fotoluksi poest viidi minema kogu kaup ja lammutati fotolabor. Lõhuti aknad. Riik käsitles meie kahju ligi kolm kuud ning hüvitas need umbes 90% ulatuses. Raha ei saanud lõhutud mööbli ja inventari eest," räägib Fotoluksi juht Assar Jõepera.
"Pood seisis neli kuud jõude, töötajad lahkusid ning lõpuks pidime poe sulgema, kuna teadmatus ei andnud kindlust uuesti investeerida," räägib Jõepera.
Ta lisab, et riigi suured sõnad jäidki sisuliselt sõnadeks, kuna hüvitada lubati kõik kahjud. "Hüvitamata on ka majandustegevuse peatumisest tulnud kahjud. Meie oma kindlustus, ERGO, käsitles kahju kohe ning kuuga oleks olnud raha käes," ütleb Jõepera. "Rahandusministeeriumist käisid aga ametnikud asjaga tegelemas."
Samuti suletud ustega Tankkeri OÜ alkoholipoe omanik Asko Aruorg ütles vahetult pärast pronksiöö sündmusi, et poest viidi kaasa kõik, mis võtta andis. "See oli kohutav. Hea küll, löödi aken sisse. Kuid pood rüüstati täiesti ja kõik viidi kaasa või lõhuti. Vaatasin telerist, kuidas oma poodi lõhuti…," oli Aruorg löödud. Poodi ei jäänud peaaegu midagi peale pakiveinide.
Kõige suuremat, rohkem kui pooleteise miljoni kroonist kahju kannatas Pärnu maanteel keskses kohas asuv Westmanni kauplus, mille juhataja Arvi Villemson juhtunut nüüd enam kommenteerima ei soostunud.
Tallinna Linnaapteegi juhi Anne Keero sõnul lõhuti neil ära klaasid, kuid retseptiravimeid ei varastatud, küll aga komme ja nätsu. "Et enne pole sellist situatsiooni olnud, siis ei tea, kui kiiresti seda tehti. Seda aga, et olime nädalate kaupa vineeriga kaetud, ning et ostjad ära kadusid, meile keegi ei hüvitanud."
Rahandusministeeriumi teatel laekus esimene taotlus kahju hüvitamiseks 15. mail 2007.
Firma- ja poeomanikud kahju hüvitamise taotluste esitamisega eriti ei kiirustanud, nii laekus rahandusministeeriumile maikuus 62 taotlust, juunis 145 taotlust. Kõikide dokumentide laekumise järel tuli rahandusministeeriumil hiljemalt kümne päeva jooksul kulude hüvitamine teoks teha ja hüvitis kannatanule üle kanda, teatas rahandusministeerium.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja sõnul kasutati kahjude hindamisel enamikul juhtudel kindlustusfirmade abi ning nende hinnangu saamisel järel tehti operatiivselt väljamakse. Kahjuhüvitamiskomisjoni töösse olid ekspertidena kaasatud kindlustusseltside liidu, prokuratuuri, politsei ning maksu- ja tolliameti esindajad, lisas pressiesindaja.
Kui rääkida mitte 100protsendilisest hüvitamisest, siis võivad mängida rolli kaks asjaolu: kas kahju ja selle likvideerimise kulud olid dokumenteeritult olemas ning see, et käibemaksukohuslastest juriidilistel isikutel on õigus käibemaksutagastustele, mistõttu sellised hüvitised arvestati ilma käibemaksuta, selgitas ministeerium.
Tallinna linnavalitsuse teatel on kahjud, mille korvamist linn taotles, peamiselt linna varale (bussiootepaviljonid, ühissõidukid jms) tekitatud kahjud, mis hüvitati umbes 1,2 miljoni krooni ulatuses. Ainuüksi kommunaalameti kahjud ulatusid üle 800 000 krooni ning Rahvusraamatukogul ligi 400 000 kroonini.
Linnavalitsuse kinnitusel pole neil kahjude korvamise osas riigile pretensioone.
Nii kummaline kui see ka pole, kuid segipekstud Pärnu maanteel oli pärast kaks õhtut ja ööd kestnud aprillirahutusi poode, mis ei saanud mitte ühtegi kriimu või piirdusid uute akende tellimisega.
Laseringi muusikapoe rüüstamisel piirduti vaid ühe akna sisselöömisega. Kaupluse töötajate hinnangul peatas suurema rüüstamise metallvõrestik, mis aknaid teiselt poolt kaitses. Vaid paar päeva varem oli kaalutud metallvõrede eemaldamist, kuna arvati, et Eestis on ajad juba sealmaal, et neid pole enam vaja.
Ilma ühegi kriimuta jäi pronksiöö maskotiks muutunud kokk Ženja tollane tööandja Café VS. Tervena pääses ka Saana Kangaste pood.
Pärnu maantee teises, Vabaduse väljaku poolses otsas asuv Salva Kindlustuse kontor jäi samuti terveks. Salva turundusjuht Kalle Konrad sõnas, et kui kaardistada ümbritsevaid ettevõtteid, siis tundub see fakt uskumatu, aga tõepoolest, nende aknad-vitriinid ja muu vara jäi tookord terveks.
Haabersti Maja juht Heldur Nermann ütles, et õnneks jäi nende Pärnu mnt 26 asuv kontor puutumata. "Kas kinnisvarakuulutuste mittemidagiütleva eksponaadi pärast või seetõttu, et meie kontori ees parkiva sõiduauto katusele keeramine ammendas hetkeks teisitimõtlejatelt kogu energiaressursi ja enamat tähelepanu," sõnas Nermann.
Sama auto tõmbas tähelepanu ka kõrval asunud sukkpükstepoelt.

Seotud lood

Uudised
  • 25.04.08, 12:34
Paroci juht: eestlaste ja venelaste suhted on teravnenud
Hulgikaubandusega tegeleva ettevõtte Paroc juht Kalev Kõnn usub, et pronksiööst alates on eestlaste ja venelaste vahelised suhted läinud teravamaks.
  • ST
Sisuturundus
  • 08.11.24, 08:00
Heast palgast enam ei piisa? Mis teeb tööandja ihaldusväärseks?
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele