Simmermann: kaubaveo maht vähenes 43%

“Eesti Raudtee infrastruktuuril on kaubaveo maht tänavust eelmise aasta märtsiga võrreldes vähenenud 43%. Eelmisel aastal oli Eesti Raudtee infrastruktuuril veetud kaubaveo maht 36,68 miljonit tonni, millest naftasaadused moodustasid 22,29 miljonit tonni. Venemaa on Soome lahe äärde hoogustanud oma sadamate väljaehitamist, samuti rajatakse tempokalt torujuhtmeid, mis tähendab, et raudteetranspordi osakaal naftasaaduste transpordis on jätkuvalt vähenemas, seda nii Eestis kui ka Venemaal,” tõi Simmermann välja põhjusi, miks transiit vähenenud on.

Samas on juba tänu geograafilisele asukohale Simmermanni sõnul Eesti transiidil potentsiaali. “Eesti transiidil on potentsiaali juba ainuüksi lähtuvalt riigi geograafilisest asukohast. Ühtede kaubagruppide kadumisel on küllalt suur tõenäosus, et need asenduvad teistega,” märkis ta.

“Transiidi tulevik Eesti Raudtee seisukohast on seotud konteinervedude arenguga. Analüütikute sõnul on konteinervedude mahud kogu maailmas oluliselt kasvamas. Eesti sadamad on võtnud suuna konteinerterminalide laiendamisele ja uute rajamisele ning selles logistilises ahelas on kindel koht ka raudteevedudel,” lausus Simmermann.

Tema sõnul sõltub transiidi tulevik transiidiettevõtete ümberkohanemise võimest ja sadamate arenguplaanide realiseerumisest. “Eesti Raudteele annab vedude vähenemine praegusel momendil võimaluse investeerida jõudsalt infrastruktuuri kvaliteedi parandamisse, mis loob kaubaveomahtude tõustes paremaid võimalusi veoste teenindamiseks. Sama eesmärki teenib Koidula uue piiripunkti väljaehitamine, kuhu ERKASi (Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus - toim) eestvõttel rajatakse ka uus piirijaam. Näiteks sel ja järgmisel aastal remondime kapitaalselt Tartu ja Valga vahelise lõigu, mis võimaldab maksimaalset kiirust raudteel arendada kuni 120 kilomeetrini tunnis,” lisas Simmermann.