Töötukassa palgal toimetav ning
maksumaksjatelt kogutavat raha paigutav varahaldur ABN Amro teenis erinevalt
teistest konservatiivsetest võlakirjafondidest tänavu esimeses kvartalis 26
miljoni krooni suuruse kahjumi.
Töötukassa nõukogu liikmed olukorda probleemseks ei pea ja loodavad lihtsalt parematele aegadele maailma finantsturgudel.
ABN Amro käes olev 2,3miljardine rahahulk oleks sarnastes konservatiivsetes võlakirjafondides, nagu riigi stabiliseerimisfond või konservatiivsed pensionifondid, pooleteise aastaga kasvanud rohkem kui saja miljoni krooni võrra. ABN Amro suutis 2006. aasta keskpaigast eelmise aasta lõpuni teenida vaid 900 000 krooni tulu - üle saja korra vähem kui võimaldanuks konkureerivate fondide tootlus.
"Võtan negatiivset tootlust nii, et tegemist on pikaajalise investeeringuga ja loodetavasti ootavad ees paremad ajad," sõnas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Tõenäoliselt tuleb tal tänasel töötukassa nõukogu koosolekul siiski veenvamaid selgitusi anda.
"Loomulikult me ootame, et töötukassa tootlus oleks piisav, et tagada investeeringute reaalväärtuse säilimine. Kui vaadata viimaste kvartalite tulemusi, siis tõesti tekivad küsimused, millele loodame homme vastust saada," teatas eile töötukassa nõukogu esimees ja sotsiaalminister Maret Maripuu.
Täna otsustab töötukassa nõukogu, kas ja millistel tingimustel kaasata ABN Amro kõrvale töötukassa fonde haldama veel üks varahaldur. Lisahalduri kaasamine töötukassa juhi Paaveli sõnul ABN Amro tööd ja leiba ei ohusta. ABN Amrolt tema hallatavaid fonde ära ei võeta, pigem saaks uus varahaldur enda käsutusse edaspidi töötukassasse laekuva raha.
"See otsus pole seotud ABN Amro negatiivsete investeerimistulemustega, tegemist on pikaajalise põhimõttega," põhjendas Paavel uue halduri kaasamise plaani.
"Kuulame homme ära juhatuse seisukoha, pärast seda selguvad konkreetsed tegevused. Töötukassa varad on sellist liiki, et nende paigutamisega seotud riskid peaksid olema minimaalsed ja hajutatud. Lähtuvalt sellest leian, et väärib kaalumist ka teise varahaldaja kaasamine varade juhtimisse," rääkis Maripuu.
"Seni pole me teise välise halduri palkamist mõistlikuks pidanud, sest reservide maht on olnud väike. Homme (täna - toim) esitab juhatus analüüsi, kas veel ühe halduri kaasamine oleks mõistlik," märkis töötukassa nõukogu liige ja tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. Tema sõnul looks uus haldur võrdlusbaasi.
Töötukassa nõukogu liikme ja ametiühingute juhi Harri Taliga sõnul on uue varahalduri kaasamine mõistlik.
"Loomulikult on see, et ABN Amro meile kahjumi teenib, tõsine küsimus, kuid nende tegevuse hindamiseks vajaksin nende täpsemaid selgitusi, mida mul praegu pole," jäi Taliga napisõnaliseks. Ta lisas vaid, et kaotus on mingis mõttes virtuaalne ja kahju tekitanud instrumentide kiire realiseerimine võiks tekitada veelgi suurema kaotuse.
Töötukassa varade maht ulatub 2,6 miljardi kroonini, millest pisku ehk 250 miljonit on riigikassa hallata.
Seotud lood
Lõviosa töötukassa vara (2,3 mld kr)
paigutav Hollandi varahaldusfirma Fortis Investments Management
teenis eelmisel aastal Eesti maksumaksjatelt
kogutava raha investeerimisega 20 miljonit krooni kahjumit.
Töötukassa keerutas mullu rahva rahaga
kaubeldes kord sügaval miinuses ja kord jälle plusspoolel, kokku ponnistati
tulemuseks ümmargune null. Tuhandete tehingutega välishaldurilt saabunud
kaustavirnad jäävad aga avalikkuse ees suletuks.
Sotsiaalminister Maret Maripuu ütles, et
kuna riik töötuskindlustussüsteemi täiendavalt ei panusta, tuleb süsteemi
juhtidel tõsta töötuskindlustusmakse määra.
Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis
Paavel tõrjub Äripäeva vähese tootluse süüdistusi.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.