Hansapanga Grupi juhi Erkki Raasukese sõnul
on pankadele suurim laenukahjude põhjustaja ilma igasuguse kahtluseta
kinnisvaraarendus ja eelkõige elamispindade arendus.
"Trend sai alguse juba eelmise aasta lõpu poole, kui pangad hakkasid teatama suurenenud krediidikuludest. Tegemist pole loodetud, küll aga oodatud asjade käiguga, see olukord pole tulnud nagu viuhti," lisas Raasuke.
Raasukese sõnul ei kavatse emapangad kindlasti leppida sellega, et Baltikum pole enam suurim kasvumootor. "Meie eesmärk on, et Baltimaid ei peaks maha kandma," naeris pangajuht.
Laenukahjude tuleviku ennustamine on Raasukese sõnul sama, mis ennustada kohvipaksult. "Üleöö asjad heaks ei lähe, aga täpsemalt on väga raske midagi ennustada," nentis ta.
"Praeguses majandusfaasis on raske kõigil pankadel ja üldse kõigil ettevõtetel. Üldise usalduse vähenedes on muidugi keerulisem pisikeste kohalike pankade olukord, aga see ei tähenda, et suurtes pankades valitseks optimistlik meeleolu," ütles Raasuke.
Hansapank Eesti netolaenukahjum tänavu esimeses kvartalis oli 119 miljonit krooni, moodustades grupi laenukahjust kolmandiku. Kogu Hansapanga Grupi laenukahjum ulatus 333 miljoni kroonini.
Seotud lood
Skandinaavia panganduskontsern SEB Grupp
süüdistab nii oma esimese kvartali suurenenud laenukahjumites kui ka madalamas
tegevuskasumis Eesti turgu.
Baltikumi suurim pank Swedbank AB teatas,
et panga kasum langes esimeses kvartalis vähem kui 1%, põhjuseks kasvanud
halbade laenude kulud ja kahjud.
SEB juhi Ahti Asmanni sõnul tuleb pool kogu
SEB Grupi provisjonidest Eestist ja eelkõige meie kinnisvarasektorist, kus
likviidsus on väga madal.
Hansapanga peadirektori Erkki Raasukese
sõnul halveneb Baltimaade majanduste aeglustumine veelgi ning sellest toibumine
võtab aega.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.