Brüsselist vaadates on Eesti valitsuse
säästueelarve väga hea, kuid pigem ebatavaline otsus, ütles täna Euroopa
Komisjoni asepresident Siim Kallas ajakirjanikega kohtudes.
„See on väga hea signaal. Ega neid riike, kes on suutelised oma kulusid kärpima, väga palju ei ole,“ ütles Kallas. „See valitsus, kes majandusolukorra halvenedes suudab kulusid kärpida, on tugev valitsus,“ märkis ta.
„Kui Eesti näitab, et suudab kõige tähtsamas valdkonnas, mis on valitsuse kontrolli all – eelarvepoliitikas - reageerida majandusolukorra muutustele, siis on see suhteliselt ebatavaline signaal. Tavaliselt minnakse sellisel puhul eelarvega defitsiiti ja suurendatakse laenukoormust, mis jääb siis kanda järeltulevatele põlvkondadele,“ jätkas Kallas. Hirmutav näide on Itaalia, mis maksab riigivõla teenindamiseks praegu kolossaalseid summasid.
Eesti valitsuse tänased majandusprognoosid hindab Kallas realistlikuks, kahetsedes samas, et Eestil ei õnnestunud jääda euroga ühinemisel esirinda . „Oleks väga hea, kui Eesti oleks täna eurotsoonis sees,“ ütles Kallas, kuna see oleks praeguses kriisiolukorras oluline element Eesti majanduse vastupanuvõime tugevdamiseks.
Muu maailmaga, näiteks USAga, võrreldes on Euroopa täna üks parima vastupanuvõimega piirkondi.
„Üldises kontekstis ei näe Euroopa üldse paha välja,“ ütles Kallas. Majanduskasvu prognoositakse 2% ning kõigi aegade madalaim tööpuudusnäitaja tõotab tänaselt 6,7% tasemelt Euroopa Komisjoni värske majandusprognoosi järgi tuleval aastal veelgi langeda.
Küll aga on Euroopas kasvavaks probleemiks inflatsioon, mis on täna euro tuleku ajast kõige kõrgemal tasemel – märtsis 3,6% ja aasta prognoosis 3,3%. See on „selgelt ütle Euroopa keskpanga valuläve", ütles Kallas.
Ka euro kõrge kurss dollariga võrreldes on probleem, mis ei ole hea Euroopa eksportööridele.
Eesti majanduskasv on täna lähedal muu Euroopa kasvutempole, kuid võrreldes sellega, kus me olime, ei saa selline majanduskasv kindlasti rahuldav olla, ütles Kallas. Soomele järelejõudmiseks, mille Eesti endale kunagi sihiks seadis, on 2% kindlasti vähe.
Seotud lood
Eesti paistab Euroopas silma sellega, et
erasektori ettevõtjad investeerivad töötajate täiendõppesse vähem kui mitmed
teised Euroopa riigid, ütles Brüsselis Eesti ajakirjanikega kohtunud
väikeettevõtluse konkurentsivõime edendamise direktor Maive Rute.
Täna avaldatud lisaeelarve seaduse eelnõu
järgi suurim summade kärpija sotsiaalministeerium lubab, et hoolimata umbes
miljardi võrra kahanevatest kuludest ei saa elanike huvid kahjustada.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.