Täna avaldatud lisaeelarve seaduse eelnõu
järgi suurim summade kärpija sotsiaalministeerium lubab, et hoolimata umbes
miljardi võrra kahanevatest kuludest ei saa elanike huvid kahjustada.
Eesti Haigekassa riikliku ravikindlustuse kulud on otseselt seotud tulude laekumisega ning vähenemine tuleneb tuluprognoosist, selgitas sotsiaalministeerium. See ei tähenda, et arstiabi kättesaadavus inimese jaoks halveneb. Kulud tervishoiuteenustele samas ei vähene.
Augusti tuluprognoosis vaadatakse sotsiaalmaksu laekumise prognoos üle. Juhul kui sotsiaalmaksu laekumise prognoos paraneb, saab raha juurde lisada, andis ministeerium teada.
Viljatusravi hüvitamiseks ette nähtud summasid küll vähendatakse, aga selle juures on siiski arvestatud plaanitavate seaduse muudatustega, mis laiendavad saajate ringi ja vähendavad omaosalust.
Sotsiaaltoetuste puhul arvestati esimese kvartali prognoose. Neid numbreid on täpsustatud ja arvesse võetud tegelikke kulusid. Näiteks vanemahüvitis oli tehtud arvestusega, et vanemahüvitise taotlejaid on rohkem ja keskmine hüvitis on suurem, kui esimese kvartali tegelik kulu näitab.
Sotsiaalministeerium esitas aprillis rahandusministeeriumile valitsemisala 2008. aasta eelarve vähendamise ettepanekud. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulud vähenevad kokku 977 733 484 krooni – see on 2,5% ministeeriumi kogueelarvest (kogueelarve on umbes 40 miljardit).
Seotud lood
Tubakaaktsiisi laekus veebruaris vaid 0,07
protsenti aastaks ettenähtud summast, ent peaminister peab arutelu
eelarveprobleemide üle enneaegseks.
Endise rahandusministri Aivar
Sõerdi esialgsel hinnangul tuleb selleks, et riigi tulud ja kulud
tänavu aasta arvestuses tasakaalu saada, koostada negatiivne lisaeelarve mahus
5-6 miljardit krooni.
Täna avaldatud lisaeelarve seaduse eelnõust
nähtub, et maanteede korrashoiult hoitakse ainuüksi tänavu kokku 236
miljonit krooni ning ka lapsed peavad andma oma panuse ühisesse püksirihma
pingutamisse – lasteasutuste investeeringute programmist saab hõlpsasti kokku
hoida 75 miljonit krooni.
Brüsselist vaadates on Eesti valitsuse
säästueelarve väga hea, kuid pigem ebatavaline otsus, ütles täna Euroopa
Komisjoni asepresident Siim Kallas ajakirjanikega kohtudes.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.