Hansapanga jaepanga uus juht Ulla Ilisson
ütles pressilõunal panganduse muutumisest rääkides, et kui 2007. aastal
moodustas pangakontorite kasutamine 5% siis 2011. aastaks langeb see vähemalt
ühe protsendi.
Interneti võidukäigust rääkides tõdes juht, et kui eelmisel aastal tehti 39% pangatoimingutest internetis siis 2011. aastal on see juba 52%. Ühe tähelepanekuna nähakse ette sularahaautomaatide kasutamise vähenemist eelmisel aastal olnud 47%-lt 32% 2011. aastaks.
Kontorite osakaalu vähenemist panganduses näitab seegi, et esimest korda 2007. aastal ületas automaatide kasutamine sissemaksete tegemiseks kontorites tehtud samalaadsete toimingute arvu.
2006. aasta ja 2007. aasta võrdluses tegi Hansapank tähelepanekuid, et suurenenud on kliendikontaktide arv 35 miljonilt 42,3 miljonile. Mobiili kasutamine pangatoimingutest on 2006. aastal olnud 4,5 miljonilt kliendikontaktilt kasvanud 10,5 miljonile, rääkis Ilisson. Tema sõnul või selline tormiline kasv olla põhjustatud osaliselt ka sellest, et mobiili kasutamise pangatoiminguteks on saldo kontrollimise võimalus telefoni teel, mis osutus väga populaarseks.
Hansapanga kinnitusel kasutab 6% nende klientidest ID- kaarti oma audentimiseks internetipangas. ID- kaardi kasutamine pangatoimingutes on 2008. aasta algusega võrreldes kasvanud kaks korda.
Võrreldes 2000. aastaga on ringluses oleva sularaha osakaal Eestis vähenenud poole võrra ning väheneb aasta aastalt edasi. Kokkuvõtteks ütles Ilisson, et seoses sularaha osakaalu vähenemisega ja interneti osakaalu suurenemisega soovivad kliendid igapäevaste pangatehingute asemel nõustamist saada.
Seotud lood
Hansapank, suurim laenaja Baltimaades,
prognoosib aeglasemat majanduskasvu Eestile, Lätile ja Leedule nõrgeneva
sisenõudluse ja jaheneva globaalse majanduse tõttu. Prognoositakse ka kõrgemat
inflatsiooni.
Rohkem kui kahe ja poole tuhande elanikuga
Kilingi-Nõmme linnas Hansapanga kontori sulgemine tekitab piirkonnas ärevust,
sest panka võrdlevad kohalikud elu tuiksoonega, mille läbilõikamine ei ole nende
arvates põhjendatud.
Hansabank Marketsi värskes Baltikumi
majandusülevaates seisab, et kolm Balti riiki on endiselt finantsturgude
ebasoosingus – sellele viitab näiteks ka aktsiaturgudel toimuv - börsiindeksid
on umbes 2005. aasta II poole tasemel.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.