Majanduskasvu aeglustumisega proovitakse
pangandussektori tugevust, mida ohustavad laenuvõtjate raskused ja
rahvusvaheline intressitõus.
Kuigi pangandussüsteemi kapitaliseeritus on praegu hea, võivad pankade kasumlikkust mõjutada viivislaenude kasvav maht ning majanduse jahtumisest tulenev aeglasem laenukasv, kirjutas Rahvusvaheline Valuutafondi (IMF) Eesti-missiooni kokkuvõttes. Lisaks on pangandussektor tundlik rahvusvaheliste intressimäärade tõusu suhtes.
Need ohud nõuavad hoolikamat tähelepanu järelevalveasutustelt ning täiendavaid järelevalve ressursse. Arvestades eelmise aasta rahutut olukorda rahvusvahelistel finantsturgudel, on väga mõistlik, et Eesti ametivõimud otsivad meetmeid finantssektori turvavõrgu tugevdamiseks.
Nagu ka paljud teised riigid, mille finantssüsteemis domineerivad välisomanduses olevad pangad, peab ka Eesti ja tema Balti- ja Põhjamaade naabrid jätkuvalt tõhustama koostööd usaldusväärse turvavõrgu ja kriisisituatsioonideks valmisoleku üldraamistike loomisel.
Seotud lood
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Eesti
visiidi kokkuvõtetest selgub, et suurorganisatsioon ei välista Eesti puhul ka
majanduslangust.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Eestit
väisanud delegatsiooni juht Franciszek Rozwadowski leiab, et tarbijate
kindlustunne võiks tõusta.
IMF kiitis valitsuse ettepanekut külmutada
valitsussektori palgafond kaheks järgmiseks aastaks ning soovitas seda rakendada
ka valitsussektori teistel tasanditel.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.