Swedfund International AB investeeringute
juht Staffan Ahl rääkis Põhjala-Balkani ärifoorumil, et Balkan on tohutu
potentsiaaliga piirkond, kuid esimestel investeeringutel on keeruline sinna teed
leida.
Ahl rääkis, et Balkan on dünaamiline regioon, kus turud kasvavad ning investeerimisvõimalused on väga head. Ta lisas, et Balkanis vajavad paljud sektorid katmist ning oskusliku tööjõu leiab mõistliku hinnaga.
Ahl tõdes, et eriti väikeettevõtetel on Balkanisse raske teed leida. „Väikesed Rootsi ettevõtted pole Balkanis kahjuks hästi esindatud,“ märkis ta. Ahl tõi näite, et Bosnia-Hertsegovinas on kõigest kolm ja Makedoonias neli Rootsi väikeettevõtet.
Ahl ütles, et näeb Balkanis tohutut potentsiaali, kuid äriplaanide rakendamine on seal aeganõudev. Juht tõi Makedoonia varal näite kohalikust turust ja sellest, kuidas teha regioonis äri. Ta lisas, et uustulnukas peab turu toimimisest väga hästi aru saama.
„Eestis on palju lihtsam kontakte luua, kuid Balkanis on võrgustiku loomine märksa keerukam,“ selgitas Ahl ja lisas, et esimesed investeeringud võtavad just turu tundmaõppimise tõttu aega ja vaeva. Ta ütles, et enamasti räägitakse riigis inglise keelt, kuid tuleb ette ka keeleprobleeme.
Seotud lood
Danske Banki vanemportfellihaldur Jaako
Selmelini sõnul Balkani börsid alles arenevad, seetõttu on seal
väärtpaberitega vaevaline.
Viis Balkani riiki sõlmisid Euroopa Liiduga
viisarežiimi lihtsustava lepingu, mis on samm lähemale täielikule
viisavabadusele.
Põhjala-Balkani ärifoorumil esinenud
Balkani riikide esinejad üritasid Eesti aktiivselt investoreid värvata.
Eesti Arengufondi juhatuse esimees Ott
Pärna rääkis ETV tänahommikuses „Terevisioonis“, et Eestis teenitud raha tuleks
jätta siia, mitte viia Balkanile.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.