Balkanimaad üritavad eestlasi investeerima meelitada

Balkani esindajad tõid välja piirkonna kiiret majanduskavu võrreldes muu maailmaga, madalat inflatsiooni, suuri kasumeid, madalaid makse ja konkurentsivõimelise hinnaga haritud tööjõudu. Loomulikult iga riik pidas ennast piirkonna keskuseks, kust on hea välisinvestoril piirkonna vallutamist alustada.

Albaania ettevõtlus- ja investeerimisagentuuri esindaja Migena Metaj kiitis riigi arenevat turumajandust. „Palju investeeringud, seaduslikke piirangid ettevõtlusele vähe, tugev majanduskasv umbes 6% aastas, inflatsioon 3-4%. Tugev kasv ekspordis, tehnoliigiline innovatsioon,“ loetles ta Albaania plusse. „Albaaniasse investeerimine tark otsus, mida kaaluda,“ lisas Metaj.

Lisaks tõi Metaj välja, et Albaanias saab ettevõtte asutada ühe päevaga 1 euro eest. Investeerida soovitas ta põllumajandusse, infrastruktuuri, energeetikasse ja eriti turismi. „Turism ja kinnisvara peidavad suurt potentsiaali, kuna Albaania rannajoon on väheseid alasid Vahemere kaldal, mida ei ole välja arendatud,“ rääkis Metaj.

Bosnia-hertsegovina toetusagentuuri esindaja Sead Terzimehic ütles, et ta tuleb suure potentsiaaliga väiksest riigist. „Investeerimiskliima on parem kui arvatakse. Hea koht ökoturismi arendamiseks,“ reklaamis Terzimehic oma riiki. Eriti tõi ta välja kohalike haridust ja loovust.

„Riik on kiiresti kasvava majandusega piirkonnas ja inflatsioon on peaaegu olematu. Ka kasvab jõudsalt tööstustoodang ja eksport. Kõik investeeringud meie riigis kasvavad,“ näitas Terzimehic slide, millele kõik kõikides tabelites näitajad jooksid tõusvas joones.

Horvaatia kaubandus- ja investeerimisagentuuri esindaja Nino Prstec sõnul on paljud välisinvestorid riiki juba investeerinud. „Telekomisektor kuulub praktiliselt austerlastele ja sakslastele,“ ütles ta.

Välisinvestorite seas läbi viidud uuringu kohaselt peaks sinna investeerima, sest riik on turvaline ja kasumilik. „Liitusime NATOga, oleme liitumas Euroopa Liiguga, pool riigist räägib inglise keelt ja kolmandik räägib saksa keelt, seetõttu oleme võimelised välisinvestoritega suhtlema,“ rääkis Prstec. Lisaks on riigis piirkonna moodsaim infrastruktuur.

Välisinvestorid arvavad, et Horvaatia on hea koht, kuhu luua piirkonna peakontor. „Ja kõige olulisem, et reeglid on samad, mis igal pool mujal, ELiga liitumise tõttu muudame tänavu umbes 100 seadust. Oluline on, et näiteks Austria ettevõte saaks jätkata siin tegevust nagu kodus,“ lisas Prstec.

Kosovo investeerimisagentuur esindaja Hemez Morina rääkis, et arenenud turud kahanevad ja samas kulud kasvavad. Kosovo saab pakkuda madalaid kulusid ja uut turgu.

„Meil on käibel euro, mis tähendab, et Euroopa investoritel ei ole valuutariski. Lisaks pakume investoritele võimalust maad liisida 99 aastaks. Teine oluline asi on tööjõuturg, meil on Euroopa noorim populatsioon. Valitsus panustab tugevalt ka haridusse, tööjõukuld on madalad. Kolmandaks on madalad maksud ja kaubandusvabadus. Lihtne ja selge maksusüsteem,“ reklaamis Morina.

„Usume, et suudame pakkuda energia ja kaevandussektoris palju, sest meil on Euroopa suurem kivisöe reserv. Viljakas maa annab head tingimused põllumajanduseks. Pikalt oleme tegelenud venitootmisega,“ lisas Morina. Palju avastamata võimalusi peitub ka puidutööstuses, ehituses, telekommunikatsioonis, taliturismis ja ITs.

Makedoonia välisinvesteeringute agentuur esindaja Biljana Lepavcova esitluse kohaselt on Makedoonia Euroopa ettevõtlustaevas. „Miks Makedoonia? See on loomulikult kõrgete kasumite pärast. Riigil on Konkurentsivõimeline asukoht, infrastruktuur ja tööjõud, lisaks soodustatakse investeeringut ja meil on investorisõbralik valitsus,“ tutvustas Lepavcova. Veel lisas ta, et Euroopas on kõige rohkem wifi levialasid Makedoonias ja see riik on täielikult digitaliseeritud. „Esimene riik piirkonnas, kes pühendab nii palju investorite kohale meelitamiseks,“ kiitis Lepavcova ja lisas, et eriti hea oleks investeerida autoosade tootmisse, ITKsse, turismi, farmaatsiasse, põllumajandusse, kinnisvarasse ja tekstiili.

Montenegro investeerimisagentuuri esindaja Petar Ivanovic sõnul kasvab piikonna majandus maailmaga võrreldes kiiresti ja Montenegrol läheb ka päris hästi. „Tahame olla Balkani tiiger,“ ütles ta.

Ivanovic märkis, et riigis on kasutusel euro, millele lisandub madal inflatsioon, soodne maksukeskkond ja ilus loodus.

„63 riigi investorid on Montenegrosse juba investeerinud, kahjuks mitte ei ole veel investoreid Eestist, keda ootame. Tahame olla piirkonna ärinaba ja finantskeskus. Investeeri siis siia, kui tahad kasumit teenida, kui ei taha ära tule,“ ütles Ivanovic. Ta soovitsas investeerida teenustesse, ITsse ja turismi.

Serbia investeeringute ja ekspordi agentuur esindaja Aleksandra Pastor rõhutas stabiilsust, infrastruktuuri, tööjõudu, makse ja kaubandusvabadust ja Euroopasse pürgimist. Ja loomulikult riigi keskset asukohta piirkonnas. „Meil on väga head tehnilised koolid. Kuigi ajud ajutiselt lahkusid, on nad tagasi tulemas. Meie tööjõud ei ole odav, kuid konkurentsivõimelise hinnaga. Meil on ka noor populatsioon, kes ei leia tööd, see on võimlus, mitte probleem,“ tutvustas ta piirkonda.

Alates 2004 aastast on Serbias vastu võetud üle 600 seaduse, et ettevõtlust edendada, eriti on pööratud tähelepanu maksuseadusele. Veel tõi Pastor välja, et serblased on head suhtlejad ja multikultuurse taustaga.