Läänemere põhja kavandatud Nord Streami
gaasijuhe väärib Euroopa poliitikutelt suuremat toetust, ütles Venemaa
gaasiliidu juht Valeri Jazev sel nädalal Berliini väisates.
Eesti ja Läti ei vaidlusta Jazevi sõnul enam gaasitrassi kulgemise teed ning ka Poolaga on kõnelused peaministri vahetumise järel lihtsamad, kuid Soome ja Rootsi jätkavad vastuseisu nii looduskeskkonnale kui kalandusele ja laevandusele tekitatud kahju ettekäändel, vahendas Bloomberg.
Venemaa ja Saksamaa ühisprojekt „väärib rohkem toetust, kuna tegemist on üle-euroopalise gaasijuhtmega,“ ütles Jazev. „Kui riigid üritavad plaanitud marsruuti torpedeerida, jätkame alternatiivide otsimist,“ ütles ta.
Jazevi sõnad väljendavad kartuste, et 1200-kilomeetrise torujuhtme projekt veelgi edasi lükkub ja kulukamaks läheb. Vene-Saksa gaasitoru esimese etapi valmimine on juba lükatud 2011. aastale, kirjutas Bloomberg.
Eesti ajakirjanikega sel nädalal Brüsselis kohtunud Euroopa Liidu ametnikud ei jätnud kahtlust, et EL on Läänemere gaasitoru valmisehitamisest väga huvitatud, sest liidu gaasitarve kasvab.
Seotud lood
The New York Times kirjutas, et Vene-Saksa
gaasijuhet ehitav Nord Stream ei ole suutnud kolme aastaga saada toru naabritelt
ühtki ehitusluba.
Euroopa Parlamendi komitee ütles, et OAO
Gazpromi plaanitud veealune gaasitoru Venemaa ja Saksamaa vahel tekitab
keskkonnale tõsist ohtu, mistõttu võib 12 miljardi dollarine projekt
poliitilise takistuse vastu põrkuda.
Rahvusvaheliste ekspertide sõnul tähendab
Euroopa ja eriti Saksamaa üha suurenev gaasivajadus ning Venemaa soov maavara
eksportimise mitmekesistamiseks seda, et isegi kui Läänemere-äärsetel riikidel
õnnestub gaasijuhtme rajamist takistada, siis selle valmimist nad ära ei suuda
hoida.
Ametist lahkuv Itaalia peaminister Romano
Prodi teatas esmaspäeval, et ei võta vastu Venemaa gaasimonopoli Gazprom
pakkumist hakata juhtima gaasijuhtme South Stream nõukogu.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.