Rahvusvaheliste ekspertide sõnul tähendab
Euroopa ja eriti Saksamaa üha suurenev gaasivajadus ning Venemaa soov maavara
eksportimise mitmekesistamiseks seda, et isegi kui Läänemere-äärsetel riikidel
õnnestub gaasijuhtme rajamist takistada, siis selle valmimist nad ära ei suuda
hoida.
Nimelt tahtvat gaasijuhet ehitava Nord Streami enamusosanik Gazprom viia ekspordiliine Ukrainast, Poolast ja Valgevenest eemale, vahendas postimees.ee rahvusvaheliste ekspertide arvamust.
«See valmib küll plaanitust hiljem ja kallimalt, kuid ma arvan, et see siiski ehitatakse,» ütles Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituudi Venemaa programmi juht Arkadi Mosher, kellega oli samal arvamusel ka Saksamaa Välispoliitikanõukogu rahvusvahelisi julgeolekuküsimusi puudutava osakonna direktor Frank Umbach. «Esialgne plaan saada gaasijuhe tööle aastaks 2010 on muutunud ebareaalseks,» ütles Umbach.
Gaasijuhtme vajalikkust rõhutas ka USA energiaekspert James Stanislaw, kelle sõnul ületab praeguste gaasitransportimise viiside puhul Euroopas nõudmine pakkumist. Juhtme valmimist pidas samuti oluliseks konsultatsioonifirma Bain Company energiaekspert Berthold Hannes, kes hoiatas, et ilma Nord Streamita hakkaks Venemaa oma gaasi mujale eksportima.
Seotud lood
Läänemerre gaasitoru kavandav firma Nord
Stream teatas täna, et on sõlminud 860 000 tonni kõrge kvaliteediga
terastorude tarnelepingu firmaga EUROPIPE GmbH.EUROPIPE tarnib 75%
1200 km pika gaasijuhtme torudest. Ülejäänud 25% osas sõlmiti 6. novembril
leping Venemaa firmaga OMK.
Ukraina keskosas toimus eile õhtul
plahvatus Euroopasse suunduval gaasijuhtmel, teatas eriolukordade ministeerium.
Plahvatusele järgnes tulekahju.
Läänemere põhja kavandatud Nord Streami
gaasijuhe väärib Euroopa poliitikutelt suuremat toetust, ütles Venemaa
gaasiliidu juht Valeri Jazev sel nädalal Berliini väisates.
Interfaksi teatel liitub Nord-Streami
gaasijuhtme projektiga Hollandi firma Gasunie.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.