Apple’i juhil Steve Jobsil on hämmastav
omadus tajuda, mis inimestele peale võiks minna ning arvata ära paljud tuleviku
arengud infotehnoloogias.
1970. aastate lõpus hakkas ta propageerima ideed, et personaalarvuti peaks olema igas kodus leiduv tarbeese. Praegu üritab ta maailma veenda, et igaüks peaks internetiga ühendatud arvutit endaga taskus kaasas kandma. Jobs oli ka üks esimesi, kes mõistis arvutihiire ja graafilise kasutajaliidese olulisust.
Jobs on hästi aru saanud, et väga oluline on toodete kujundus. Kena välimusega trendikaid vidinaid õnnestub müüa palju paremini ning kallimalt kui sama funktsionaalsuse, kuid viletsama disainiga tooteid.
Apple’i tooted - Macintosh arvutid, iPod ja iPhone on muutunud kultusobjektideks ning Apple’il on oma ustavad fännid, kelle read on viimastel aastatel üha täiendust saanud.
Jobs ei ole kogu aeg Apple’iga seotud olnud. 1985. aastal otsustas ta juhtkonnasiseste erimeelsuste tõttu lahkuda ning asutas uue ettevõtte NeXT. 1997. aastal ostis aga Apple NeXTi ära ning Jobs asus taas Apple’i etteotsa.
Kiratsev Apple vajas hädasti uuendusi ning just selle töö peale sobis Jobs hästi. Jobs on suutnud läbi viia Apple’i väga jõulise tagasituleku. Palka saab Jobs töö eest Apple’i juhina täpselt üks dollar aastas, kuid rahapuuduse üle ta ilmselt ei kurda, sest omab erinevate ettevõtete aktsiaid enam kui viie miljardi dollari väärtuses.
Seotud lood
Närvilised investorid müüsid eile hoogsalt
Apple’i aktsiaid, muretsedes kasumihoiatuse ja tehnoloogiafirma looja Steve
Jobsi tervise pärast.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.