Iga päev nakatub Eestis vähemalt 500 arvutit

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna (CERT) infoturbe eksperdi Toomas Lepiku sõnul võib päevas nakatuvate arvutite arv olla ka suurem. Number on tema sõnul saadud Eestist väljaspool tehtud monitooringu abil, Eestis seda numbrit ei näeks. Turvamata arvuti püsib maailmas võrgus vastu keskmiselt viis minutit, lisas ta.

Viimasel ajal müüakse n-ö ründeteenust tellijale ka koos garantiiga – kui näiteks troojalased või muu pahavara arvutis avastatakse, siis muudab ründe korraldaja strateegiat, märkis Lepik.

Tema kinnitusel kasutatakse iga nädal rünnete läbiviimiseks keskmiselt kümmet Eestiga seotud veebilehte, mida tuleb selle järel puhastada. Kodulehe omanik ei pruugi tema veebilehe pahatahtlikust kasutamisest ise midagi teada, sõnas Lepik. Internetis pahavara abil raha teenijad on tema ütlusel väga meisterlikud. "Vargus pole ainuke viis raha teenimiseks," ütles Lepik.

CERTi ekspert Lepik on varem öelnud, et Eesti ettevõtted on seni enda kaitsmisega küberruumis toime tulnud. "Kuna klientidel ei ole internetiteenust pakkuvate firmadega ja internetiteenust pakkuvatel firmadel klientidega nii suuri probleeme olnud, et need laia avalikkuseni jõuaks, võib arvata, et seni on nad enda kaitsmisega hästi hakkama saanud," ütles ta.

Eesti ja rahvusvahelisest küberruumi võrreldes märkis Lepik, et iga tuhande arvuti kohta tekitavad meie arvutid välisriikide arvutitele vähem probleeme kui muu maailma arvutid meile. Samas on Eesti küberruum muu maailma küberruumi lahutamatu osa ja piire pole võimalik tõmmata – mujal maailmas toimuv mõjutab väga palju Eesti küberruumi olukorda, lisas ta.