Iga päev nakatub Eestis keskmiselt 500
arvutit, ütles infoturbe ekspert Toomas Lepik Äripäeva korraldatud IT-turbe
seminaril.
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna (CERT) infoturbe eksperdi Toomas Lepiku sõnul võib päevas nakatuvate arvutite arv olla ka suurem. Number on tema sõnul saadud Eestist väljaspool tehtud monitooringu abil, Eestis seda numbrit ei näeks. Turvamata arvuti püsib maailmas võrgus vastu keskmiselt viis minutit, lisas ta.
Viimasel ajal müüakse n-ö ründeteenust tellijale ka koos garantiiga – kui näiteks troojalased või muu pahavara arvutis avastatakse, siis muudab ründe korraldaja strateegiat, märkis Lepik.
Tema kinnitusel kasutatakse iga nädal rünnete läbiviimiseks keskmiselt kümmet Eestiga seotud veebilehte, mida tuleb selle järel puhastada. Kodulehe omanik ei pruugi tema veebilehe pahatahtlikust kasutamisest ise midagi teada, sõnas Lepik. Internetis pahavara abil raha teenijad on tema ütlusel väga meisterlikud. "Vargus pole ainuke viis raha teenimiseks," ütles Lepik.
CERTi ekspert Lepik on varem öelnud, et Eesti ettevõtted on seni enda kaitsmisega küberruumis toime tulnud. "Kuna klientidel ei ole internetiteenust pakkuvate firmadega ja internetiteenust pakkuvatel firmadel klientidega nii suuri probleeme olnud, et need laia avalikkuseni jõuaks, võib arvata, et seni on nad enda kaitsmisega hästi hakkama saanud," ütles ta.
Eesti ja rahvusvahelisest küberruumi võrreldes märkis Lepik, et iga tuhande arvuti kohta tekitavad meie arvutid välisriikide arvutitele vähem probleeme kui muu maailma arvutid meile. Samas on Eesti küberruum muu maailma küberruumi lahutamatu osa ja piire pole võimalik tõmmata – mujal maailmas toimuv mõjutab väga palju Eesti küberruumi olukorda, lisas ta.
Seotud lood
Turvatöötaja saab arvutioskuse eest
lisatasu vaid siis, kui turvateenust ostev klient seda oskust vajab, kirjutab
Eesti turvaturgu valitseva firma infoleht G4S Press.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.