Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul
võrdles peaminister Andrus Ansip oma tänases sõnavõtus võrreldamatuid asju.
Tartu ja Tallinna ühistranspordimahud erinevad üksteisest nagu öö ja päev,
mistõttu riigi poolt tekitatud segadust on Tallinna linnal ka kordades
keerulisem likvideerida.
Mutli sõnul ei oma peaminister Ansip piisavat informatsiooni Tallinna ühistranspordi kohta, teatas Raepress. "Kuidas ta saab üldse Tartut Tallinnaga võrrelda? Pealinna üks linnaosa on ka suurem kui terve Tartu linn! Kahe linna veomahud on võrreldamatud. Tallinna veomahud on kordades Tartu omast suuremad. Samuti tekib küsimus, kuidas saab riik ette valmistada ja vastu võtta põhiseadusega vastuolus olevaid seadusi ning sealjuures süüdimatuks jääda. Tallinna linn ja tema lepingupartner AS Ühisteenused on käitunud igati seadusekuulekalt, samuti rääkis kontrollteenuse üleandmise kasuks see, et sel moel tuli see linnale ehk siis maksumaksjale rahaliselt odavam," selgitas Mutli. "Tartus ei olnud olukord samasugune nagu Tallinnas. Tallinnas läksid transpordiameti kontrolörid kohe kohtuotsuse järgsel päeval koos ASi Ühisteenused töötajatega ühissõidukites piletikontrolli teostama. Kõigi ASi Ühisteenused piletikontrolöride automaatsest linna palgale võtmine ei ole paraku võimalik, kuna kõik ei vasta ametnikele esitatavatele nõuetele."
Peaminister imestas tänasel valitsuse pressikonverentsil, miks on pealinnal võtnud sõidupiletite kontrollimisel tekkinud segadustest jagu saamine niivõrd kaua aega ja tõi hea näitena eeskujuks Tartu.
"Mina ei ole kohus, kes seda asja nii väga hinnata saab. Aga tõsi ta on, et 2003. aastal muudeti ühistranspordi seadust ja see muudetud seadus andis õiguse kohalikul omavalitsusel delegeerida trahvimise õigust edasi ka äriühingutele. Ja mitmed kohalikud omavalitsused seda õigust ka kasutasid. Olgu kohe öeldud, et riik selle seaduse läbi ei teinud kohustust selle õiguse edasidelegeerimiseks, vaid see oli üks võimalustest. Kohalik omavalitsus võis täpselt samamoodi ise teostada kontrolli ja trahvida," sõnas Ansip.
"Praegune kohtuotsus ütleb, et kohalik omavalitsus, riik võib delegeerida edasi täitevvõimu teostamist, kuid kohtuvõimu teostamist ta edasi delegeerida ei tohi. Mulle teadaolevalt Tartus oli täpselt samasugune olukord, nagu Tallinnas. Tartus reageeriti väga kiiresti, vedajaga lepiti kokku selles, et mitte mingisuguseid leppetrahve ei rakendata, kuna lepingu sõlmimise aluseks olnud seadus ehk õiguslik alus langes ära. Seda käsitleti kui vääramatut jõudu ja kohe järgmisel päeval Tartu linn võttis need kontrolörid oma palgale ja piletita sõitjate leidmine, trahvimine käib nii nagu muistegi. Nii et mitte mingisuguseid leppetrahve, mitte mingisuguseid tõrkeid Tartu linnas ei olnud. Ma imestan, kuidas see Tallinnas on võtnud nii pikalt aega ja kuidas saavad üldse olla sellised väga suured vahed haldussuutlikkuses kahe Eesti kõige suurema linna vahel," lisas mees pressikonverentsil.
"Ma ei mõista, miks ei loe me meediast, et 2003. aastal allkirjastasid reformierakondlastest tollane majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen ja justiitsminister Märt Rask seaduse, mille praegune Riigikohtu esimees Rask nüüd reformierakondlase ja praeguse justiitsministri toetusel põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistas," tõdes Mutli.
Seotud lood
Tallinna Linnavalitsus lükkab
kategooriliselt ümber väite, nagu oleks Ühisteenused ühistranspordipiletite
müügist laekuva piletitulu endale saanud.
Sotsiaaldemokraatide hinnangul oleks
riigikohtu tänase otsuse valguses kõige õigem, kui Tallinn lõpetaks AS
Ühisteenused sõlmitud ühistranspordi pileti- ja parkimiskontrolli lepingud ning
asuks neid teenuseid ise korraldama.
Käesoleva aasta esimese viie kuuga paisus
linna rahakott valesti parkijate näol 1,3 miljoni krooni võrra. Valest parkinud
sõidukeid teisaldati tervelt 5262 tükki.
Tallinna linnavalitsus otsustas lõpetada
tagasiulatuvalt alates 16.05.2008 AS-iga Ühisteenused 2006. aastal sõlmitud
lepingu sõiduõiguse kontrollimise osas Tallinna ühistranspordis, abilinnapea
Jaanus Mutli usub lepingu lõpetamisest tulevat kohtuasja.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.