Ajakirjanik Sten A Hankewitz kirjutab oma
blogis, et võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, on Eestis
suhteliselt kõrge diislikütuse aktsiisimäär.
Hankewitz otsis Euroopa maksude andmebaasist välja kõik avaldatud bensiini ja diisli aktsiisimäära ja võrdles neid. Kui bensiiniaktsiis on Eestis veidi alla keskmise taseme (0,359 eurot liitri kohta), siis diisli maksustamisel oleme uhkelt esimeste seas.
Diislikütuselt makstav aktsiis on Eestist madalam koguni neljas “vana Euroopa” riigis: Hispaanias, Portugalis, Taanis ja Kreekas. Samas on neis riikides kõrgem elatustase kui Eestis.
„Mis siis toimub? Jääme ikka endiselt selle juurde, et “Eesti kütuseaktsiisid on nagunii Euroopa Liidu miinimum”? Jääme endiselt selle juurde, et maksude kogumine on nii tähtis, et nii rikas riik kui Eesti on, võibki endale lubada teistest, rikkamatest riikidest kõrgemaid makse?“ küsib Hankewitz.
Blogija küsib, kuhu jääb meie eesmärk olla madala maksukoormusega riik, kahtlustades siis, et ehk tüürib Eesti nn väikse vastiku Põhjamaise „heaoluriigi“ poole, kus „nagu näiteks Taanis, maksustatakse eraldi seadustega jäätist (Taanis 3.40 DKK ehk ligi 7 EEK liitri kohta) ja šokolaadi ning nätsu (14.20 DKK ehk 28.40 EEK kilo kohta) jne.
Seotud lood
Statoili bensiinijaamades tõusis diisli
hind 20 krooni ja 30 sendini, mis on uus rekord.
Statoili põhjendab järjekordsetg hinnatõusu
sellega, et diisli sisseostuhind bensiinijaamade jaoks on tõusnud aastaga 93
protsenti ning bensiinil 29 protsenti.
AS Eesti Posti juhatuse liige Avo Kärmas
ütles Äripäevale, et neil kulub kuus keskmiselt 115 tonni diislikütust ning
aastaga on see nende jaoks tervenisti 56% kallinenud.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.