AS Eesti Posti juhatuse liige Avo Kärmas
ütles Äripäevale, et neil kulub kuus keskmiselt 115 tonni diislikütust ning
aastaga on see nende jaoks tervenisti 56% kallinenud.
"Transpordikulud on meie suuruselt teine kululiik peale tööjõukulusid, moodustades eelmisel aastal ca 13% kogukuludest. Kütuse hind on oluline osakaaluga transpordikuludest ning selle muutumine omab ka teatud mõju teenuste hindadele," tunnistab Kärmas.
Tema sõnul nägid nad selle aasta eelarvet koostades ette kütusehinna, sealhulgas kütuseaktsiisi tõusu, kuid põhiteenuste hindu otsustasid rajust hinnatõusust hoolimata mitte muuta."Kütusekulu kasvu mõju transpordikuludele kompenseerime senisest parema transpordi korraldamisega," kinnitab juhatuse liige.Millist nõu annaks Kärmas teistele ettevõtjatele, kes peavad samasuguse diislikütuse hinnatõusu tingimustes ellu jääma? Mida peaksid firmad silmas pidama?"Kindlat ja ühist nõu ei olegi, sest ettevõtete ärispetsiifika on küllaltki erinev. Olulisimad märksõnad on aga näiteks: sõitude efektiivistamine, ratsionaalsemate sõidukite kasutamine, järelevalve – kontroll, koostöö partnerettevõtete vahel.“
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Ajakirjanik Sten A Hankewitz kirjutab oma
blogis, et võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, on Eestis
suhteliselt kõrge diislikütuse aktsiisimäär.
Transpordifirmad lähevad viimaks klientide
rahakoti kallale. Diislikütus on aastaga kaks korda kallinenud, mistõttu ei ole
vedajatel enam isu pelgalt püksirihma pingutades vegeteerida.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.