Briti ettevõtted maksavad tuludelt rohkem makse kui konkurendid

Eelmisel nädalal avaldatud lisandväärtuse tulemustabel näitab, et 185 tulusamat ettevõtet Suurbritannias andsid üle 12% oma tekitatud lisandväärtusest maksudeks.

Saksa ettevõtted mis olid Euroopa 750 tulusaima firma seas maksid 6% makse loodud lisandväärtuselt, samas kui antud nimekirjas olevad Prantsuse ja Šveisi firmad maksid 8%.

Need arvud lisavad pinget esmaspäeval kantsler Alistair Darlingi korraldatud töögrupis, mille eesmärgiks on üle vaadata ettevõtete maksusüsteemi konkurentsivõime.

See peamiselt rahvusvaheliste ettevõtete tippjuhtidest koosnev töögrupp kutsuti kokku pärast üleskutset vähendada 28protsendilist ettevõtete maksumäära, mida süüdistatakse ettevõtete suuremas väljarändamises madalmate maksumääradega riikidesse.

Peaminister Gordon Brown lubas alandada ettevõtete makse, kui see on rahaliselt võimalik, ja kantsler Darling andis teada, et ta vähemalt lükkaks edasi pakutud kütuseaktsiisi tõusu.

Rahandusministeeriumi väitel on Ühendkuningriigil madalaim üldine ettevõtte maksumäär G7 riikide hulgas, aga teised riigid teevad heldeid maksuvabastusi, mis tegelikkuses tähendab, et ettevõtted peavad tasuma väiksemat maksumäära.

Lisandväärtuse tulemustabel mõõdab ettevõtete genereeritud rikkust, arvutades välja sisseostetud kaupade ja teenuste maksumuse, mida saaks antud firmade müügitulu eest osta. Tabelit annab välja Suurbritannia innovatsiooni, ülikoolide ja oskuste amet Ühendkuningriigi 800 suurimat ettevõtet tootsid 646 miljardit naelsterlingit lisandväärtust, mis oli 9,6% rohkem kui 2006. aastal.

Briti ettevõtted on ka palju tõhusamad tulu loomisel. Investeerides 100 naelsterlingit tööjõudu ja seadmete kuludesse, said nad eelmisel aastal lisandväärtusena tagasi peaaegu 194 naela. Saksa ettevõttete vastav tulemus oli 142 naela ja Prantsuse ettevõtetel 157 naela.

Riiklik raport teatab, et samuti maksavad suured ettevõtted dividendideks ja intressideks suurema osa ettevõtetes genereeritavatest lisandväärtustest kui Mandri-Euroopas. Aga oma jätkusuutlikkuse ja arengusse suunatud omaloodud vahendite hulk on proportsionaalselt väiksem kui ettevõtetel Prantsusmaal ja Saksamaal.