Põhjalas tõuseb inflatsioonipalavik

Rootsi mõõtis maikuus aastatagusega võrreldes inflatsiooni 4% - viimati tõusid hinnad sellises tempos 1993. aastal. Number on täpselt kaks korda kõrgem tasemest, mille Rootsi keskpank on määratlenud soovitavaks hinnatõusutempo laeks.

Taanis kiirenes inflatsioon maikuus 3,6 protsendile. „Põhjuseks on nafta ja toidu kallinemine koos kodumaal pead tõstva hinnasurvega. See kokku on viinud inflatsioonitempo 18 aasta kõrgeimale tasemele,“ ütles Danske Banki peaökonomist.

Norras oli inflatsioon maikuus 2,3%, Soomes eelmisel kuul 3,5%.

Soome panga juht Erkki Liikanen on mures, et toidu ja kütuse kallinemise kõrval kannustavad Soomes hinnatõusutempot ka talvel välja kaubeldud palgatõusud. „On murettekitav, et Soome läheb maailmamajanduse kasvu aeglustumisele ja ekspordinõudluse vähenemisele vastu kulusid tõstes. See muudab tööhõive ja majanduskasvu kindlustamise Soomes raskemaks,“ ütles Liikanen. Ühises eurosärgis tuleb kohanemine edaspidi ilmselt valus.

Soome YLE-le antud intervjuus hoiatas Liikanen eile inflatsiooniootuste kasvu eest. „Me oleme jõudmas sinna kohta, kus inflatsiooniootused on kasvamas. Kui me suudame need kontrolli all hoida, siis õnnestub meil tulevikus suuri järske intressitõuse vältida“. Läinud nädalal ütles Euroopa keskpanga juht Jean-Claude Trichet, et ei välista juulis euroala intressi tõusu.

Rootsis kirjutab majandusleht Dagens Industri täna esiküljel Rootsit ähvardavast stagflatsiooniohust – inflatsioon kiireneb ajal kui mitmed märgid alates firmade tellimuste vähenemisest viitavad majanduse kasvutempo pidurdamisele. Tavaolukorras oleks keskpangal aeg nüüd intresse langetada, kuid seda ei luba soovitust kaks korda kõrgem inflatsioon.

Osaliselt on Rootsi kõrge inflatsiooninumbri taga siiski ühekordsed põhjused nagu muudatused kaudsetes maksudes – nii ei ole olukord „nii must kui paistab“. Ja kui toidu- ja kütuse hinnad välja arvata, siis ei olnud nn tuuminflatsioon maikuus kõrgem kui 1,3%. Ohukoht on aga töötajate palganõudmised. Ametiühingute keskorganisatsiooni peaökonomist Dan Andersson soovitab leppida sellega, et reaalpalk tõuseb aeglaselt või üldse mitte, kuna suur osa tänasest inflatsioonist on imporditud inflatsioon. Kui aga palganõudmised ja inflatsiooniootused kasvavad, võib ka Rootsi keskpank oma juulikuisel istungil intresse tõsta.