Laar tõi Gloriasse salaalkoholi

"Te olete vist valesti vaadanud, minu teada peaks olema. Kuna ma ise sellega rohkem tegelenud ei ole, siis ma ei julge midagi surmkindlat selle kohta ütelda, aga tean, et seda aeti," kommenteeris riigikogu liige ning Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar eile küsimust, miks puudub müügiluba veinidel, mille ta Gloria veinikeldrisse viinud on.

"Mina oman selle veiniga ainult transpordimehe, transamehe sidet," lisas Laar.Restoranide Gloria ja Egoisti omaniku ja juhi Dmitri Demjanovi sõnul kuuleb ta seda, et tema veinikeldris müüakse alkoholiregistrisse kandmata jäänud veini, suure üllatusena.

Demjanov ei usu oma kõrvu

Esimesele ajakirjaniku telefonikõnele vastates keeldus Demjanov uskumast, et taoline juhtum on Gloria veinikeldris üldse võimalik. Ta pidas seda võimatuks, et nii prominentne tegelane, kui seda on Mart Laar, tassiks veinikeldrisse müüki veinikasti."Et tema on transamehe rollis? See tuleb mulle üllatusena, ma ei ole seda kuulnud," vastas Demjanov küsimusele, kas vastab tõele, et Laar tarib Gloria veinikeldrisse veinikaste."Esimest korda kuulen. Pean seda küsima. Ma ei usu, et sommeljee ütles, et Mart Laar seda veini toob, ta võis öelda, et see vein Mart Laarile väga meeldib seoses Gruusiaga," pakkus Demjanov sommeljee väljaöeldule teistsugust tähendust.

Gruusia veini Glorias vähe

Kogu vestluse vältel jätkas Demjanov üllatunud toonis, mööndes, et ju siis on tegemist töötajate isetegevusega.

"Kaks veinikeldri vastutavat töötajat suhtlevad maaletoojatega - Avallone, Dunkri ja kõigi teistega - ning tellivad veini. Gruusia vein ei ole nii väga Gloria veinikeldri artikkel. Võib-olla on seal (Gloria veinikeldris - toim) oma võimu piire ületatud," rääkis Demjanov, lubades asja lähemalt uurida.

Hiljem teatas Demjanov Äripäevale, et toimetusse laekunud info ei ole vale. "Mingi kala seal tõepoolest on. Lasin kõikidel asjaosalistel seletuskirjad kirjutada." Demjanov väitis, et usutledes vastutavat töötajat selgus, et tegemist olevat olnud üritusest üle jäänud veinidega ning töötaja müüs 245 krooni eest veini, mida ei oleks tohtinud müüa.

Tundub uskumatu, et Eesti üks tuntumaid poliitikuid ja kahekordne peaminister Mart Laar varustab Gloria veinikeldrit salaalkoholiga või siis viib veinikeldrisse müüki mõnelt ürituselt ülejäänud veine. Sellise infoni jõudis aga Äripäev, kui asus kontrollima toimetusse laekunud vihjet. Nimelt nähti Laari Gloria veinikeldrisse veinikasti viimas. Läksime seda vihjet veinikeldrisse uurima. Leidsime Laari transporditud veini müügil Gloria veinikeldri riiuli kõige alumises reas, eemal uudishimulikest pilkudest.

Otsustasime teha väikese eksperimendi ja veinikeldris seda Mart Laari veinina tuntud jooki proovida. Küsisime teisipäeva õhtul tööl olnud sommeljeelt Gruusia veini, mida kuulduste järgi toob veinikeldrile ekspeaminister Mart Laar. Sommeljeed meie küsimus ei üllatanud ja ta ulatas veini "Old Kakhetian Marani Saperavi 2003". Tuleb tõdeda, et 245 krooni maksnud prominentse maiguga Gruusia vein oli oma hinda väärt.

Teine kontrollost

Et veelgi kindlam olla, otsustasime teha ka teise kontrollostu.Läksime eile kella 12 ja 13 vahel Gloria veinikeldrisse, võtsime riiulilt juba tuttava pudeli ja küsisime sel päeval tööl olnud sommeljee käest, kes seda veini maale toob. Ka see sommeljee vastas, et neile tõi nimetatud veini Mart Laar isiklikult.Olles eelnevalt teinud toimetuses sellele veinile järelepärimise alkoholiregistrist, teadsime, et vein ei ole registrisse kantud. See tähendab, et toodet müüa ei tohi. Pärides veini müünud sommeljeelt, kas see on alkoholiregistrisse kantud, vastas ta eitavalt.

Laar: see vein polnud müügiks

Riigikogu liige Mart Laar kinnitas eile, et Gloria veinikeldrisse viidud vein oli mõeldud degusteerimiseks ja tema teada on see vein ka alkoholiregistrisse kantud. Samuti kinnitas ta, et ta pole nimetatud veini müügist teeninud sentigi.

Rikkumise eest võib oodata trahv

Urmas Järgmaksu- ja tolliameti tollikontrolliosakonna juhataja

Alkoholi käitlemist reguleerib alkoholiseadus, mille järgi käideldav alkohol peab olema kantud alkoholiregistrisse. Ilma registrikandeta alkoholi käitlemine (selle üheks liigiks on ka müük või müügiks pakkumine tarbijale) on keelatud. Karistus selle eest on väärteokorras füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut (18 000 krooni) või juriidilisele isikule kuni 50 000 krooni. Lisaks konfiskeeritakse väärteo vahetuks objektiks olnud aine ehk alkohol. Rikkuja on alkoholi käitleja ehk siis selles kontekstis müüja.Kõik kaubanduslikul eesmärgil sissetoodav alkohol peab olema deklareeritud ja maksud sellelt tasutud. Kohustatud isik on alkoholi sissevedaja. Lisaks peab sissevedaja olema ka registreeritud majandustegevuse registris kui alkoholi käitleja.