Kui Soomes muutusid 1990ndate alguse
majanduslanguse ajal üsna tavaliseks finantspettused, kus kindlustusfirmadelt
raha välja peteti, siis praeguses Eesti majandusolukorras võib juhtuda sama.
Soome Finantsteenuste Keskliidu kuriteoennetuse nõunik Risto Karhunen sõnas, et kuigi kindlustuspettused on põhjanaabrite juures probleem ka praegu, siis 90ndate alguses oli see veelgi tavalisem.
Inimesi ajas pettuse teele raske finantsolukord. „Noored tahtsid kiiresti saada oma maja, suurt autot, jahti ja nii edasi, aga laenud kasvasid liiga suureks. Et neist kiiret väljapääsu leida, öeldi kindlustusfirmale näiteks, et auto on varastatud,“ rääkis Karhunen.
Nii maksis kindlustus auto eest pangale liisingusumma välja ja hädasolija ei pidanud otsima võimalust, kuidas autot maha müüa. Autod aga leiti teinekord üles Venemaalt, vahel aga maha põletatult metsa alt.
Et selliseid pettuseid ennetada, teeb Soome Finantsteenuste Keskliit tihedat koostööd politsei, tuletõrje ja teiste ametitega. Pettuse kindlakstegemisel ootab süüdlast rahaline karistus või vangla-aastad.
Seotud lood
If Eesti Kindlustuse kindlustusuurimise
osakonna juhataja Arvi Rohuniidu sõnul ei teadvusta eestlased, et
kindlustusfirma petmine on kuritegu.
Pärnu maakohtus sai täna karistuse Veiko
Sepp (32), keda süüdistati kriminaalmenetluses teadvalt valeütluste andmises ja
kindlustuspettuses.
ERGO Kindlustuse ASi andmetel on viimasel
ajal kindlustuspettuste arv kasvanud, eelkõige on nende taga tavalised
inimesed.
Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu ja Marsh
Kindlustusmaakler ASi juhatuse esimees Mart Mere ütles, et Eestis praeguses
olukorras suuremat kindlustuspettuste lainet oodata ei ole.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.