ERGO Kindlustuse ASi andmetel on viimasel
ajal kindlustuspettuste arv kasvanud, eelkõige on nende taga tavalised
inimesed.
ERGO kindlustusdirektori Andres Konsapi sõnul on kindlustuspettuste arv 5-7% kõigist ERGOs registreeritud juhtudest. Võrreldes eelmise aastaga on tõus märgatav, hetkel on 5 kuuga registreeritud juba sama arv pettusi kui eelmisel aastal terve aasta jooksul.
Ettevõtte kommunikatsioonijuhi Anu Vahtra-Hellati sõnul on praegu väikest tõusu näha just tavainimeste kahjunõuetes. „Suuremaid pettusi ei ole, aga toimub mõõdukas kahjude juurdevaletamine. Näiteks ei näidata avarii korral vaid konkreetse õnnetuse kahjusid, vaid pannakse vaadatakse üle terve auto ja kirja kõik, mis parandamist vajab,“ märkis Vahtra-Hellat.
ERGO esindaja ütles ühtlasi, et sarnane olukord oli ettevõtte kahju-uurijate andmetel ka umbes kümme aastat tagasi. Seega võib seose kindlustuspettuste ja majanduse jahtumise vahele vedada küll.
„Kui inimeste sissetulekud on suurema, on neil raha, et igapäevaste kulutuste, näiteks auto remondiga hakkama saada. Ei ole vajadust tüssata. Kui aga olukord on kehvem ja autot kaua parandada ei saa, siis püütakse elujärge kindlustuse kaudu parandada,“ rääkis Vahtra-Hellat.
Valed tulevad Vahtra-Hellati sõnul välja kahjukäsitluse käigus, kus selgub, et avariist tekitatud kahjud on väiksemad kui inimese kindlustusseltsile esitatud paberitel kirjas. Kohtuni sellised juhtumid siiski jõudnud ei ole. Kindlustussselts hüvitab kannatanule vaid otseselt juhtumiga seotud kahjud. Kui aga keegi peaks suuremaid summasid välja nõudma hakkama, siis võib tee ka kohtuni viia, lisas Vahtra-Hellat.
Seotud lood
If Eesti Kindlustuse kindlustusuurimise
osakonna juhataja Arvi Rohuniidu sõnul ei teadvusta eestlased, et
kindlustusfirma petmine on kuritegu.
Kui Soomes muutusid 1990ndate alguse
majanduslanguse ajal üsna tavaliseks finantspettused, kus kindlustusfirmadelt
raha välja peteti, siis praeguses Eesti majandusolukorras võib juhtuda sama.
Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu ja Marsh
Kindlustusmaakler ASi juhatuse esimees Mart Mere ütles, et Eestis praeguses
olukorras suuremat kindlustuspettuste lainet oodata ei ole.
Soomes hiljuti läbi viidud uuringust
selgub, et kindlustuspettused tekitavad finantssektorile aastas kahju
hinnanguliselt 100-200 miljonit eurot.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.