Rootsi hakkab tunnustama oma ettevõtteid Eestis

Auhinda hakatakse välja andma kolmes kategoorias – kõige kiiremini kasvav firma, kõige innovaatilisem firma ning sotsiaalselt kõige vastutustundlikum firma.

„Mõte on tunnustada ja ehk ka ergutada Eestis tegutsevaid Rootsi ettevõtteid,” ütles Dag Hartelius. „Oleme valinud just sellise laiema vaatenurga, et rõhutada ka ettevõtete kasvavat rolli ühiskonnas ning ühiskonna jaoks,” ütles Hartelius.

Sügisel sõelub Rootsi Eksportnõukogu välja võitjad ning 27. novembril annab Rootsi kaubandusminister Eva Björling Tallinnas auhinnad välja.

"Oleks selliseid auhindu välja antud juba Rootsi Ida-India kompanii tegutsemise päevil, kelle laev purjekas Götheborg oli, oleks see kompanii võinud olla üks auhinna nominente. Vähemalt kiire kasvu alal kindlasti," ütles Hartelius.

Ettevõtlusauhinna asutamine tuleb ajal, mil Rootsi lehed kirjutavad, et Rootsi ettevõtted on Eestist lahkumas, nimetades läbivate näidetena Krenholmi ning Svedbergsi. „Oleme saatkonnas üllatunud, sest meil küll ei ole mingit informatsiooni Rootsi firmade massilise lahkumise kohta,” ütles Hartelius. „See pilt ei klapi meie pildiga kokku,” jätkas ta.

„Ka mina kuulen peamiselt nende kahe firma nime," ütles Rootsi Kaubanduskoja juhatuse esimees Anders Hedman. "Need on tüüpilised firmad, mis on tulnud Eestisse sellepärast, et siin olid palgakulud madalad. Ja see on päevselge, et kui asjad Eestis paremini hakkavad minema, tõusevad ka palgad ning sellised ettevõtted on sunnitud jälle mujale kolima. See on loomulik,” ütles ta. Ent Eestil on tõsised puudused tööviljakusega – palgad on tõusnud kiiresti, tööviljakus visalt. Ja valitsus pole aru saanud, et nende ülesanne on tõusu ajal tagasi hoida ning majandusele mõõna ajal õlg alla panna. Peaminister on muudkui kiirele palgatõusule kaasa kiitnud, ütles Hedman. Enamus Eestis tegutsevaid Rootsi firmasid siit küll lahkuda ei plaani, pigem on alanud konsolideerumise periood, rõhk on tööviljakuse ja efektiivsuse tõstmisel ning kulude kokkuhoiul. "Läti pärast on mul suurem mure, seal kihutatakse veel täie kiiruga edasi ja kukkumine tuleb kõrgemalt," ütles Hedman.

Hedman usub, et järgmine laine Rootsi ettevõtteid, mis Eesti turule tulevad, saavad olema suured ketid – Ahlens, H M, kes sihivad laienemist Läänemere ääres ning IT ja teenuste firmad.

Sama ettevõtlusauhinna on Rootsi Eksportnõukogu Balti riikides juba käivitanud 2006. aastal Leedus. "Leedus on see palju tähelepanu pälvinud ja Leedu president on mitu aastat ise ürituse avasõnad öelnud," ütles Rootsi Eksportnõukogu Tallinna juhi kt Henrik Avasalu. Ka Avasalu ei kinnita Rootsi firmade pagemist. Selle asemel nimetab ta hoopis positiivse näitena ABB-d, mis on just jõudsalt Eestis laienenud ning suvel Lõuna-Eestis tegevust alustavat Rootsi mööblifirmat Värnamost.

Rootsi Eksportnõukogu andmeil tegutses Eestis läinud aasta lõpu seisuga 1260 Rootsi kapitali osalusega ettevõtet. Igal aastal lisandub Avasalu sõnul ligi 160 firmat, lahkujate kohta aga nii täpset statistikat ei ole.