Rahandusministeerium väitis aripaev.ee-le,
et tulumaksuseaduse kavandamisel arvestasid nad maksupõgenike lainega ja tuleva
aasta riigieelarve laekumist ei mõjuta.
Praegu maksustatakse likvideerimisjaotised tulu saaja ehk aktsionäri või osaniku tasandil, selgitas ministeerium. Maksustatakse saadud jaotise ja osaluse soetamismaksumuse vahe ning seda tehakse juhul, kui saaja on kas füüsiline isik või mitteresident.
Kui likvideerimisjaotise saab topeltmaksustamise vältimise lepinguga riigi firma või maksumaksja, saab likvideerimisjaotise kuni tuleva aasta 1. jaanuarini Eestist maksuvabalt välja viia. Kui likvideerimisjaotise saab kohalik äriühing, maksab ta maksu alles siis, kui raha makstakse omanikele välja.
Tulevast aastast pole vahet, kas likvideerimisjaotise saab resident või mitteresident, äriühing või füüsiline isik. See kuulub alati maksustamisele väljamaksja ehk äriühingu tasandil, selgitas rahandusministeerium. Maksustamisele läheb kogu likvideerimisjaotis, mis ületab äriühingusse tehtud sissemakseid, sh ka jaotamata kasum.
Arvestades, et välisfirmad said senini Eestis teenitud tulu maksuvabalt välja viia, oli oodata, et teatud osa ettevõtjaid võtab tänavu likvideerimismenetluse ette, märkis rahandusministeerium ja lisas, et ettevõtte likvideerimise motivatsioon tekib pigem just mitteresidentidel, kellel on hetkel kehtiva seaduse ja maksulepingu koosmõjus võimalik Eestist tulumaksu maksmata lahkuda.
Rahandusministeerium lisas, et nende hinnangul ei tohiks tulumaksumuudatus jätkuvalt tulu teenivaid ettevõtjaid firmat likvideerima panna. Ministeeriumi väitel ei mõjuta maksupõgenike laine tänavust ega ka tuleva aasta riigieelarvet, kuna likvideerimisjaotiselt pole enamasti maksu makstud.