• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 26.06.08, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Üleilmse stagflatsiooni tont

Kas suurenev üleilmne inflatsioon viib üleilmse majanduse järsu aeglustumiseni? Veel hullem - kas see taaselustab stagflatsiooni, kasvava inflatsiooni ja negatiivse kasvu surmava kombinatsiooni?
Inflatsioon suureneb juba paljudes arenenud majandusega riikides ja arenevatel turgudel ning paljudes arenenud riikides. Majanduse kokkutõmbumine USAs ja teistes arenenud riikides võib aga viia pigem majanduskasvu taassidumise kui lahtisidumiseni tärkavatel turgudel, kuna USA kahanemine aeglustab majanduskasvu ja suurenev inflatsioon sunnib rahandusorganeid pingestama raha- ja krediidipoliitikat. Seejärel võivad nad silmitsi seista "stagflatsiooniga" - suureneva inflatsiooniga, mis on seotud järsult aeglustuva majanduskasvuga.
Kas üleilmne stagflatsioon on aga võimalik ilma sellise negatiivse pakkumispoolse šokita? Aastatel 2004-2006 oli üleilmne majanduskasv jõuline, inflatsioon samas madal tänu positiivsele üleilmsele pakkumisšokile - tootlikkuse ja tootmismahtude suurenemisele Hiinas, Indias ja tekkivatel turgudel.
Peatades tõelise negatiivse pakkumispoolse šoki, on üleilmne stagflatsioon seega ebatõenäoline. Hiljutised nafta, energia ja teiste tarbekaupade hinnatõusud peegeldavad paljusid faktoreid.
Võtmeks on vahetuskursi poliitika. Suured jooksevkonto ülejäägid ja tõusvad hinnad tähendavad, et tasakaalustatud tegelik vahetuskurss (importkauba suhe kodumaisesse kaupa) on hinnatud sellistes riikides nagu Hiina ja Venemaa. Seega vajab tegelik vahetuskurss aja jooksul lähendamist - tegeliku revalveerimise kaudu - tugevama turukursiga. Kui nominaalset vahetuskurssi ei tohi revalveerida, toimub tegelik revalveerimine ainult siseriikliku inflatsiooni suurenemise kaudu. Pärast positiivse üleilmse pakkumisšoki soodsat perioodi on positiivne nõudlusšokk viinud ülekuumenemise ja suureneva inflatsioonisurveni.
Paljudes arenenud ja tärkava turuga riikides on keskpangad silmitsi luupainajaliku stsenaariumiga, kus nad ühel ajal peavad rahapoliitikat karmistama (inflatsiooniga võitlemiseks) ja seda leevendama (vähendamaks väärtuse languse riski investeerimisel majanduskasvu huvides). Kuna inflatsiooni- ja kasvuriskid erineval ja keerukal moel eri riikides kombineeruvad, on keskpankurite jaoks väga keeruline nende vastuoluliste hädatarvidustega žongleerida.
Copyright: Project Syndicate, 2008, www.project-syndicate.org

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele