Valitsuskabinet volitas täna
kaitseministrit sõlmima kokkuleppe Eesti liitumiseks NATO strateegilise
õhutranspordivõime (SAC) programmiga, millega saab Eesti igal aastal kuni 45
lennutunni ulatuses kasutada C-17 Globemaster tüüpi strateegilisi
transpordilennukeid.
Strateegilise õhutranspordi võime (Strategic Airlift Capability, SAC) programmis osalemine on pilootprojektiks, mis võimaldab selles osalevatel riikidel koondada vahendeid oluliste võimelünkade ühiseks katmiseks, teatas kaitseministeerium. Eesti osalemine SAC programmis lubab Eestil nii planeeritult kui ka erijuhtudel korraldada inimeste ja tehnika transporti operatsioonipiirkondadesse ja sealt tagasi.
45 lennutunni eest aastas on võimalik teha näiteks kuus lendu marsruudil Tallinn-Kabul, samuti võimaldab SAC programmis osalemine vedada ülegabariidilisi veoseid (nt soomustransportöörid) vahemaandumisteta Afganistani või Iraaki.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti osalemine SAC programmis suure poliitilise väärtusega, võimaldades Eestil panustada strateegilise õhutranspordi puuduse kui NATO ühe suurema võimelünga likvideerimisse.
„Eesti suguse väikeriigi jaoks on strateegilise õhutranspordivõime iseseisev arendamine liiga kallis ja ebaotstarbekas. Programmiga liitudes saame me seevastu märkimisväärse vabaduse ja kindluse juhtudeks, kui mõnda operatsioonipiirkonda on vaja kiires korras transportida inimesi ja tehnikat, või vastupidi, neid sealt kiiresti evakueerida,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.
NATO strateegilise õhutranspordivõime programmi raames hangivad selles osalevad riigid ühiselt kolm Boeing C-17 Globemaster III-tüüpi transpordilennukit, mille haldamise ja hooldamisega hakkab tegelema NATO õhutranspordi haldamise organisatsioon NAMO (NATO Airlift Management Organisation). Lennukid hakkavad paiknema Ungaris. Esimene lennuk plaanitakse NATO-le üle anda 2008. aasta lõpus ja viimane 2011. aastal, programm ise kestab kuni 2035. aastani.
Eesti jaoks on SAC programmis osalemise kogukulu ca 676 miljonit krooni, mis tasutakse 26 aasta jooksul. Seejuures on lennutunde vajadusel võimalik müüa teistele programmis osalevatele riikidele, kolmandatele riikidele või valitsusvälistele organisatsioonidele nagu näiteks Punane Rist. Samuti on lennutunde vajadusel võimalik jagada või vahetada väiksemate transpordilennukite lennutundide vastu.
Lennutunde saab kasutada nii käimasolevate välismissioonide toetamiseks kui ka NATO reageerimisjõudude (NRF) ja Euroopa Liidu lahingugruppide võimalikes operatsioonides. Lisaks rahalisele osalusele täidab Eesti programmi juures ühe ohvitseri ja ühe allohvitseri ametikoha.
SAC programmiga on praeguseks liitunud või liitumas 13 NATO riiki (Bulgaaria, Eesti, Hollandi, Itaalia, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Tshehhi, Ungari, USA) ning NATO rahupartnerlusprogrammis osalevad Soome ja Rootsi.
Seotud lood
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee
(ENPA) vaatlusmissiooni juht Matyas Eörsi ütles, et Gruusia valimiste
edukast korraldamisest sõltub ka riigi võimalus saada eeloleval sügisel
NATO liikmelisuse tegevuskava.
Reedel kogunes Moskvas rohkem kui 200 vene
noort protestimeeleavaldusele NATO itta laienemise vastu, avaldas Interfaks.
Tallinna loodav NATO küberkaitse oivakeskus
pakub mitmeid võimalusi ka Eesti ettevõtjatele, kinnitab keskuse
projektimeeskonna juht Peeter Lorents.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.