Kuhu rajada enda maamaja?

Samas on siis ka hinnad kõrgemad ning ehitus kallim.

Lagedi ja Aruküla vahelise tee veeres kasvab plakateid nagu samas põllu peal seeni: "Müüa krundid", "Müüa maa", "Müüa krunt koos ärihoonega". Paistab olevat hea plakatiaasta. Omanimelise plakati taustal naeratab ka Pindi Kinnisvara maade ja majade maakler Olav Leok.

Kolmehektarine tükk põllumaad Lagedist paari kilomeetri kaugusel on jagatud kümneks 3000-4000 m2 suuruseks krundiks.

Pindi krundid asuvad lagedal, ainsal kõrgemal paigal on juba üks maja. Leoki hinnangul on metsa sisse krundi ostmine siiski kahe otsaga kaup: kui kallis raha kõrghaljastuse eest makstud, jääb tihti üle ainult kurvalt vaadata, kuidas ümberkaudsete majade kerkides kaunis männimets hõrendikuks harveneb. Sel juhul on mõistlikum valida odavam krunt ning sinna ise puud istutada.

Siinne maatükk on küllaltki tüüpiline. Kinnisvarabuumi ajal liikusid paljud arendajad Tallinna ringtee ümbrusse. Mullusega võrreldes on ostjaid märgatavalt vähemaks jäänud, huvilisi jagub palju rohkem kui tehinguid. Ometi on seis siin parem kui mõnelgi pool mujal: kolmsada meetrit Kulli raudteejaamani ja lähedane bussiliin, asfalttee viib 30 minutiga kesklinna ja elektrikapid seisavad liitujaid oodates krundiveerel.

Tõsi, Viimsi elanikel on poed ja lasteaiad lähemal ning rohkem naabrite seltsi, ent seal on ka hinnad teised. Siin maksab enamik krunte umbes 800 000 krooni. Vaid üks on teistest kallim - 1,5 miljonit -, sest teistest suuremale krundile on lubatud ehitada kaks hoonet.

"Hinda küsitakse päris sageli, aga kui selgub, et peaaegu sama hinna eest saab mujal möbleeritud maja, hakkab inimene kahtlema," nendib maakler. "Majaostjal jääb ära kõik see projektijuhtimine ja stress, mis ehitamisega paratamatult kaasneb."

Miks leidub siis igal ajal ikkagi neid, kes vabatahtlikult enda kaela kogu selle sekeldamise võtavad? "Inimese ettekujutus tema oma majast sisaldab alati nüansse, millest valmis maja ostes peab loobuma," vastab Leok. Kui on kinnisvara omamise kogemus - teadmine, milliseid ruume vaja läheb ja mis peab kus kohas olema -, saab ise ehitades teha kõik sellele vastavalt."

Lagedi kruntidega on lugu lihtne: pole siin ei looduskaitse- ega Natura-ala oma erinõuetega, pole muinsuskaitselisi piiranguid. Veevarustusele on leitud lahendus koostöös Raasiku vallaga: kuluka veetorustiku asemel saadi luba rajada igale krundile oma puurkaev.

Ligi 30-40 000 krooni maksev puurkaev on üks kahest põhilisest lisakulust, millega ostja peab arvestama. Elektriühendusega liitudes makstav ampritasu on teine, sõltuvalt amprite arvust võib see jääda 16-25 000 krooni piiresse. Igal pool maahuviline siiski nii kergelt ei pääse.

Uus Maa Kinnisvarabüroo maade ja majade maakler Külli Friedrichson loetleb terve hulga küsimusi, millele krundiostja peaks tähelepanu pöörama: kommunikatsioonid, kas kinnistule on vaja detailplaneeringut, infrastruktuuri olemasolu, ehitusõigused, piirangud, naabrid, tee-, vee- ja elektriservituudid jne.

"Looduskaitseseaduse järgi kehtivad ranna või kalda kasutamise kitsendused, kui seal on piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd või veekaitsevöönd," hoiatab Friedrichson.

Ober-Haus Kinnisvara atesteeritud kinnisvaraspetsialisti Ene Arro hinnangul annab ostjale kõige paremini infot detailplaneering. Sagedamini tuleb piiranguid ette veekogude ääres, tihti esineb ka kivikalmete ja ohvrikividega seotud muinsuskaitsealaseid piiranguid. "Alati tuleks uurida kõikvõimalike piirangute kohta ka kohalikust omavalitsusest," kinnitab Arro.

Tallinna lähedal tuleb looduskaitsealaseid piiranguid ette peamiselt kruntidel, mis piirnevad veekoguga. Harva leidub eramukruntidel kaitsealuseid taimi. Sellisel juhul on tavaliselt tegemist vanemate, varem hoonestatud olnud kruntide või endiste aianditerritooriumitega.

Krunti ostev inimene peaks kindlasti tutvuma detailplaneeringuga. Müüjalt tuleb uurida kommunikatsioonide olemasolu ning kas liitumiste eest on tasutud. Liitumisteta krundi hinnale lisanduvad kopsakad liitumistasud. Oluline on ka juurdepääsuteede olukord. Suvel krunti ostes tuleb uurida teede olukorda suurvee ajal ja talvel. Tähtis on teada, kellele teed kuuluvad. Sellest sõltub, kes teede korrashoiu eest vastutab ja tasub. Uusarendusrajoonides tasub uurida ka tänavavalgustuse valdaja kohta. Kuival ajal maksab uurida, kas krundile koguneb sadevett ja kuidas saab selle ära juhtida. Paese pinnase korral võiks küsida radooniuuringute kohta.